Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.
Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.
Mõjutavad nii kuulsused kui ka trendid
Nimede populaarsuse tõusule aitavad kaasa tuntud inimesed, aga ka filmi- või seriaalitegelased. Kiirelt hakkas möödunud aastal levima nimi Stefan. Tuntud inimeste nimevalikud võivad samuti trende luua – preili Rubi Rahulal on tänaseks juba 24 nimekaimu. 2018. aastal linastunud toreda jõulufilmi järel on viimasel kolmel aastal saanud 22 tüdrukut nimeks Eia ja 43 nimeks Jete. Eelmisel aastal panid üheksa Kättemaksukontori fänni lapsele nimeks Lumilee, Lumi Lee või Lumi-Lee.
Eesti nimed on naaberrahvastega võrreldes lühemad. Eestimaalaste lemmikute nimede puhul paistab silma, et eriti tüdrukute vanemad eelistavad järjest lühemaid nimesid. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal ei olnud tüdrukute esikümnes ühtegi üle 5-tähelist nime. Poiste vanemad nii lühikeste nimedega alati ei lepi, aga ka nende popimate nimede hulgas on pooled kuni 5-tähelised.
Huvitav on vaadata, kuidas muutuvad nimede pikkused pikema aja vältel. See muutus toimub lainetena. Kõige lühemad nimed on üle 80-aastastel, kelle sünniaeg on kuni 1940-ndate algus. Siis olid kuni 5-tähelised nimed 60% meestel ja 70% naistel. Sel ajal sündinud mehed kannavad sageli nimesid Heino, Endel, Rein, Ants, Vello ja naised nimesid Aino, Linda, Maie, Tiiu.
Taas eelistatakse lühidust ja lihtsust
Hiljem sündinutel on nimed järjest pikemaks muutunud. Osaliselt on see tingitud rahvuste struktuuri muutusest, sest populaarsed vene nimed on eesti omadest enamasti pikemad. Eriti järsud muutused algasid taasiseseisvumisega 1980-ndate lõpust. Maa tuleb täita lastega loosungi all sündinud tüdrukutest ja poistest ligi pooled said kuni 5-tähelised nimed – Triin, Kadri, Liis, Siim ning Taavi.
Kümme aastat hiljem, 2000-ndate alguses sai kuni 5-tähelisi nimesid vaevalt kolmandik tüdrukutest ja pisut üle kolmandiku poistest. Samal ajal oli kolmandik poiste nimedest 6-tähelised ja vaid kolmandik veel pikemad. Tüdrukute nimede pikkus varieerus rohkem – järgmine kolmandik tüdrukuid said 6- või 7-tähelise nime. Praegu jõuavad täiskasvanuikka sajad Sandrad, Martinid, Markused ja Sanderid. Taasiseseisvumise perioodi iseloomustab ka mitme nime panek lastele. 2000-ndate alguses sai ligi viiendik tüdrukutest ja pisut vähem poisse nime, mille pikkus oli 10 või rohkem tähemärki.
Eelmisel kümnendil hakkas nimede pikenemise trend pöörduma. Populaarsemaks muutusid taas kuni 5-tähelised nimed (praguseks 40% nimedest) ja vähenes ülipikkade nimede panek lastele. Praegu jooksevad lasteaias ringi lihtsate ja lühikeste nimedega Mia, Emma, Lenna, Robin, Hugo ja Oskar.
