Kortermajade renoveerimise plaan näeb ette, et aastani 2035 tõstetakse järk-järgult renoveerimise mahtu ja aastaks 2050 on uuendatud kogu sõjajärgne hoonefond. Majandusministeeriumi tellitud uuring näitab aga, et selleks pole Eestis piisavalt ehitajaid ja projekteerijaid.
Värskendust vajab järgmise kümne aasta jooksul umbes 14 000 kortermaja. Ehitusmaterjale ostetakse juba praegu märgatavalt rohkem, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Me oleme valmis kiiresti tootma kaks korda rohkem, kui me tootsime 2022. aastal, aga praeguse plaani kohaselt, mis on Euroopast tulnud, peaksime me neli või viis korda suuremaid mahtusid tagama. Samas selleks ei ole küll majanduskindlust piisavalt, et selliseid muudatusi teha,” ütles ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Marina Vaganova.
Kuna kortermajade renoveerimine erineb suuresti teistest ehitusprojektidest, on oluliselt juurde vaja vastavaid spetsialiste, näiteks insenere, ehitajaid ja projekteerijaid.
Balti Vara Ehitus juhatuse liige Kristjan Soomets ütles, et selle olukorra on osaliselt põhjustanud regulatsioonid. “Seal on spetsiifikat ikkagi omajagu. Sa pead tegema suure osa töid korteris sees. Ja see on ainult kokkulepitud aegadel, lühike periood, mõned korrad kogu perioodi jooksul. Ja siis on ka kogu elanikkond sees, pead teda võimalikult vähe häirima. Tal on kindlasti mingisugused omad soovid, omad nõudmised, ehk et see ei ole tavapärane objekt,” rääkis Soomets.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo ütles, et siin saab riik ise ka kaasa aidata. “Näiteks soosib seda, et iga rekonstrueerimise juures oleks tehniline konsultant, kes aitab korteriühistu läbi sellest keerulisest rekonstrueerimise ja ettevalmistuse protsessist,” sõnas Jaanisoo.
Samas valdab suurt osa korterielanikke hirm ja teadmatus kulutuste ja kohustuste ees. Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnul tuleb seetõttu inimestega rääkida.
“Tuleb ka inimestega rääkida, tuleb personaalselt välja arvutada ka võimalikud kulud ja sellest lähtuvalt saabki minna üldkoosolekule, kus inimestele selgitatakse kõik põhimõtted lahti, millised on tulevikus võimalikud kuumaksed,” rääkis Mardi.
Err.ee
