Eestil on ladudes peaaegu 1,5 miljonit doosi koroonavaktsiine ja Euroopa Liidu ühishangete raames sõlmitud lepingute kohaselt ravimifirmadelt saada veel umbes 1,3 miljonit doosi. Seepärast toetab Eesti Euroopa Komisjoni peetavaid läbirääkimisi vaktsiinitootjatega kokku lepitud tarnete koguse vähendamiseks.
“Meie soov on läbirääkimiste käigus võimalikult palju vähendada veel tarnimata dooside arvu,” ütles tervisekassa ravimite hankimise teenusejuht Eveli Bauer ERR-ile.
Väljaanne Euractiv.com kirjutas esmaspäeval, et Euroopa Komisjoni ametnikud koos mõne riigi esindajatega peavad ravimifirmadega läbirääkimisi, et Covid-19 pandeemia kõrgajal tellitud vaktsiinide koguseid vähendada.
Loe ka: Eesti soovib loobuda enamikust 1,3 miljonist tellitud vaktsiinidoosist
Baueri sõnul on Euroopa Komisjoni juhtimisel peetavad läbirääkimised Euroopa Liidu koroonavaktsiinide ühishanke käigus Pfizer/BioNTechiga sõlmitud lepingu tingimuste muutmiseks endiselt pooleli, mistõttu on veel vara rääkida lõpptulemusest. Läbi räägitakse nii lepingu mahu, kestvuse kui muude tingimuste üle.
“Läbirääkimiste ajaks on tarned peatatud. Läbirääkimiste käigus on laual nii lepingu kestvuse pikkus, veel tarnimata dooside koguse võimalik vähendamine kui ka dooside hind,” selgitas tervisekassa esindaja. Bauer ütles, et läbirääkimistel tuleb arvestada sellega, et tootja huvi ei ole kogu senisest lepingumahust loobuda.
“Samuti peame endiselt arvestama ka võimaliku riskiga, et tekkida võivad uued ja ohtlikumad COVID-19 haigust põhjustavad viirustüved, praegune leping tagab meile nende tellitud dooside kaudu ka kiire juurdepääsu uutele tüvedele kohandatud vaktsiinile, kui see turule jõuab. Seega ei ole realistlik ega ka mõistlik loobuda kõigist doosidest,” märkis Bauer.
Tema sõnul on EL-i ühishankest veel saada vaktsiini Pfizer/BioNTech-ilt, mille üle peetakse ka läbirääkimisi. Lepingu kohaselt peaks Eestile sealt saama veel 1,3 miljonit doosi, kuid sellest lepingust on praegu tarned peatatud. 2023. aastal ei ole Pfizer/BioNTechilt Eestisse ühtki tarnet tulnud, märkis Bauer.
Tervisekassa esindaja kinnitusel ei ole Eesti Pfizeri lepingu raames ettemaksu teinud, makstakse jooksvalt, kui tarned hakkaksid saabuma.
Eestil on hetkeseisuga laos umbes 1,05 miljonit doosi Pfizer/BioNTech vaktsiine, Moderna vaktsiine kokku 416 000 doosi ning Jansseni ja Nuvaxovidi vaktsiine kokku umbes 22 200 doosi. Kokku on Eesti ladudes seega 1 488 200 doosi koroonavaktsiine.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja ütles, et ei saa lepingute konfidentsiaalsusklauslile viidates öelda, kui palju Eesti on vaktsiinide eest maksnud või kui palju on maksnud Eesti inimeste jaoks üks doos.
Euractiv.com hindas siiski näiteks Eestist rahvaarvult 45 korda suurema Itaalia koroonavaktsiini kogukuludeks umbes kolm miljardit eurot.
Eesti on annetanud üle poole miljoni doosi
Sotsiaalministeeriumi teatel on Eesti annetanud arengumaadesse ning Ukrainale ja Bosniale kokku 640 880 doosi koroonavaktsiine.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WTO) loodud mehhanismi COVAX kaudu on Eesti andnud 312 000 doosi AstraZeneca vaktsiini Pakistanile, Ghanale, Rwandale ja Egiptusele, 144 000 doosi Jansseni vaktsiini Ugandale ning 118 080 doosi Pfizeri vaktsiini Brasiiliale.
Kahepoolsete annetustena on Eesti andnud 52 800 doosi Ukrainale ning 14 000 doosi Bosnia-Hertsegoviinale.
Arvestades, et Eestis on tehtud ligikaudu 2,1 miljonit Covid-19 vastast vaktsiinidoosi ning laos on veel ligi 1,5 miljonit doosi, siis see tähendab, et Eesti on juba saanud 4,24 miljonit doosi, milles ära on kingitud 15 protsenti.
Err.ee
