Täna, 14. oktoobril valiti Eesti teist korda ÜRO Inimõiguste Nõukogu (IÕN) liikmeks, asudes liikmekohustusi täitma perioodil 2026–2028.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul kinnitab liikmesus Eesti usaldusväärsust ning aktiivset rolli inimõiguste eestkõnelejana maailmas. „Oleme järjekindlalt seisnud ÜRO põhikirjal ja rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra eest, kus inimõigused on tagatud kõigile – sõltumata rassist, rahvusest, usulistest veendumustest või seksuaalsest orientatsioonist,“ rõhutas Tsahkna.
Minister lisas, et autoritaarsete jõudude esiletõusu ja demokraatlike väärtuste taandumise taustal on ülioluline, et inimõigused säilitaksid maailmapoliitikas keskse koha. „IÕN-i liikmesus annab Eestile võimaluse seista globaalsel tasandil meie jaoks oluliste inimõigusküsimuste eest ning kujundada rahvusvahelist väärtusruumi, mis austab ja kaitseb inimeste põhiõigusi.“
Eesti tegevus IÕN-is hakkab keskenduma kolmele prioriteetsele valdkonnale. Esimene on laste õiguste kaitse. „Lapsed on muutunud sõjategevuse üha sagedasemaks sihtmärgiks,“ märkis Tsahkna. Ta tõi esile, et Venemaa agressiooni algusest on hukkunud või vigastada saanud üle 3000 Ukraina lapse ning Venemaale küüditatud üle 19 500 Ukraina lapse. „Peame tegema kõik, et lõpetada igasugune vägivald laste vastu ning anda kõigile lastele võimaluse kasvada rahulikus ja turvalises keskkonnas.“
Samuti on fookuses inimõiguste tagamine digikeskkonnas. Välisminister rõhutas, et Eesti seisab selle eest, et digiruumis kehtiksid samad inimõiguste standardid kui sellest väljaspool. „Uued tehnoloogiad, tehisintellekt ja digiruum peavad austama rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, sealhulgas inimõigusi. Meie eesmärk on tagada kaasav, avatud, turvaline ja inimkeskne digitaalne tulevik kõigile ning vähendada globaalset digilõhet.“ Eesti täidab 2025. aastal ka Internetivabaduse Koalitsiooni eesistuja rolli.
Kolmandaks keskendub Eesti meediavabaduse edendamisele. „Teame oma ajalugu vaadates väga hästi, kui raske on elada ühiskonnas, kus sõnavabadus on piiratud ja vaba ajakirjandus keelatud,“ ütles Tsahkna. „Seetõttu on meie jaoks ülioluline, et säiliks sõltumatu ja mitmekesine meediaruum.“ Eesti teine koht 2025. aasta ajakirjandusvabaduse indeksis ning roll Meediavabaduse Koalitsiooni kaaseesistujana (juuli 2023 – juuli 2025) kinnitavad meie pühendumust avatud ja demokraatliku meediaruumi hoidmisele.
Lisaks kolmele fookusvaldkonnale tegeleb Eesti jätkuvalt ka naiste õiguste edendamise ja kaitse, inimõiguste ja kliimakriisi seoste väljatoomise ning karistamatuse vastu võitlemisega.
ÜRO Inimõiguste Nõukogu loodi 2006. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega. Tegemist on valitsustevahelise organiga, mille ülesanne on inimõiguste kaitsmine ja edendamine kogu maailmas. Nõukogusse kuulub 47 liikmesriiki, kes valitakse kolmeks aastaks. Eesti kuulus Inimõiguste Nõukogusse ka aastatel 2013–2015.
