Eesti uurib võimalusi nõuda riigipiiril negatiivset koroonatesti.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles usutluses ERR-ile, et justiitsministeerium esitab neljapäeval valitsusele juriidilise analüüsi, milline on Eesti õiguslik võimalus piiridel välismaalt saabujatelt negatiivset testi nõuda. See on oluline praegu Venemaa kõrget nakatumist arvestades, kuid ka võimalikuks kolmandaks laineks valmistudes.
Eelmisel nädalal sai esmase vaktsineerimissüsti alla 10 000 inimese. Nii vähe pole tükk aega vaktsineeritud ja lihtne arvutus näitab, et kui me sama tempoga jätkame, siis me suudame sügise alguseks vaktsineerida veel 100 000 inimest, mida on selgelt liiga vähe. Mida tuleks ette võtta?
Eelmine nädal oli erandlik nädal tulenevalt ka jaanipühade perioodist. Aga ma olen igati nõus, et vaktsineerimise tempo peab taas tõusma. Varasematel nädalatel oleme teinud keskmiselt 30 000 esmast vaktsineerimist. Juuni teine pool on tõesti olnud langevas tempos, tulenevalt ka sellest, et huviliste arv on vähenenud. Aga kindlasti see 10 000 ei saa olla rahuldav number.
Hästi oluline on see, et need inimesed, kes on haiguse talve-kevade jooksul läbi põdenud, tuleksid ennast vaktsineerima kuue kuu möödudes. Meil on suurusjärgus 100 000 inimest, kes on haiguse läbi põdenud, aga vaktsineerimata.
Kindlasti nende lisandumine vaktsineeritute ringi aitab suurendada hõlmatust ja tagada ka endale pikaajalise kaitse.
Teine küsimus on kindlasti teatud mahajäänud piirkondade järele aitamine, eeskätt Ida-Virumaa, kuhu me kolmapäeval koos vaktsineerimise juhi Marek Seeri ja asejuhi Arkadi Popoviga ringreisile suundume, et kohapeal nii haiglajuhtide kui ka kohalike omavalitsustega arutada, millised on täiendavad võimalused seal inimeste aktiivsust suurendada.
Kohtume ka eratervishoiu asutustega, kes piirkonnas vaktsineerimisi teostavad. Ja täpselt niisamuti tuleb vaadata ka Harjumaa, Valgamaa ja mõne muu maakonna omavalitsuste poole, kus see hõlmatus on keskmisest madalam.
Täiendavalt kõigile vaktsineerimata inimestele oleme saatnud järk-järgult teavitusi ka läbi Eesti.ee ja digilahenduste koos informatsiooni ja kutsega ennast vaktsineerima kirja panna.
Kõrvalt vaadates tundub, et taas on käes aeg, kus jämedama otsa peaks enda kätte võtma perearstid. Meil on endiselt väga palju neid inimesi, kes elavad kaugemates piirkondades, kellel on keeruline tulla vaktsineerimiskeskusesse, kes vajavad pikemat seletamist, selgitamist ja see õige inimene nende jaoks on perearst. Millal perearstid uuesti aktiivselt kaasatakse vaktsineerimisprotsessi?
See sõltub mitmest asjaolust. Ühelt poolt loomulikult on oluline vaktsiinitarnete kogus, teiselt poolt loomulikult on ka oluline perearstide, pereõdede enda huvi. Ka täna on aktiivseid perearsti nimistuid, kes vaktsineerimisega tegelevad. Ja kolmas kriteerium, mida peab vaatama, on see, et täna kahjuks tulevad need vaktsiinid jätkuvalt mitme kaupa viaalides. Ehk Pfizer/Biontech kuue kaupa, Moderna ja AstraZeneca kümne kaupa. See raskendab väiksemates kohtades üksikute vaktsineerimiste teostamist, kuna avatud viaal tuleb ju ära kasutada ja selleks on vaja vaktsineerima vähemalt kuut või kümmet inimest.
Selles vaates on vaktsineerimiskeskused olnud lihtsamad, kuna seal inimeste hulk on suurem ja vaktsiinikao risk on väiksem.
Eks need küsimused tuleb meil vaktsineerimise töörühmas läbi rääkida, kuhu on ka perearstide esindajad olnud algusest peale kaasatud. Ja kindlasti olen nõus, et suurema hõlmatuse saamiseks ongi oluline nii-öelda jõuda iga inimeseni just kõige õigema lüli kaudu – kellele sobib vaktsineerimiskeskus, kellele sobib just otsekontakt ja rahulikum mõttevahetus oma perearsti-pereõega.
Ida-Virumaal on üle 80-aastastest inimestest vaktsineeritud 34 protsenti. Kas see tähendab, et sügisel täituvad meie haiglad taas surevate vanemate inimestega ja just väga paljud neist on Ida-Viru maakonnast?
Me näeme seda, et mitmes maakonnas, kus on vaktsineerimise hõlmatus madalam, on tegelikult läbipõdemise tase ehk antikehadega inimeste osakaal ühiskonnas suurem. Ida-Virumaa on selgelt selline maakond, kus on päris palju inimesi, kes on haiguse talvel ja kevadel läbi põdenud ja kelle puhul on väga oluline, et nad ka kuue kuu möödudes, suve jooksul v
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
