Eile, 3. novembril andis Eesti suursaadik Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni juures Arti Hilpus üle volikirja organisatsiooni täitevsekretärile Robert Floydile.
Volikirja üleandmisele järgnenud vestlusel arutasid suursaadik ja täitevsekretär Eesti ja CTBTO vahelist tehnilist koostööd, organisatsiooni rahvusvahelise seiresüsteemi (IMS) rolli tuumakatsetuste ärahoidmisel ja avastamisel ning lepingu jõustumise väljavaateid praeguses geopoliitilises olukorras.
„Eesti toetab rahvusvahelisi jõupingutusi, mille eesmärgiks on tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu jõustumine,“ ütles Hilpus. „Oleme järjepidevalt kutsunud üles kõiki riike lepingut allkirjastama ja ratifitseerima.“ Suursaadik rõhutas, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu puudutab teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval ka CTBTO tööd. „Tuumarelvade kasutamisega ähvardamine on lubamatu ja selline käitumine ei tohi muutuda normiks,“ märkis ta ja tunnustas täitevsekretär Floydi tulemusliku tegevuse eest CTBTO mandaadi täitmisel ja panuse eest tuumarelvade leviku tõkestamisel.
Suursaadik Hilpus lisas, et CTBTO loodud unikaalne üleilmne mõõtejaamade võrgustik, mis kogub seismoloogilist teavet ning teostab ka vee all ja atmosfääris mõõtmisi, koondab paljude teadlaste jaoks väärtuslikke keskkonnaandmeid. Tänu CTBTO liikmesusele pääsevad neile andmetele juurde ka Eesti teadlased läbi Keskkonnameti hallatava riikliku andmekeskuse.
Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepinguga (CTBT) keelatakse tuumarelvade katseplahvatused ja kõik muud tuumaplahvatused tsiviil- ja sõjalistel eesmärkidel kõigis keskkondades. ÜRO Peaassamblee võttis lepingu vastu 10. septembril 1996, Eesti ratifitseeris selle 1999. aastal. Leping ei ole veel jõustunud, kuna ei ole täidetud selle artiklis XIV sätestatud tingimused ehk lepingut ei ole ratifitseerinud kõik riigid, kellel olid allakirjutamise hetkel tuumareaktorid. Organisatsiooni tööd korraldava ajutise sekretariaadi toel on 30 aasta jooksul valminud 90 protsenti 337 mõõtejaamast ja laboratooriumist koosnevast võrgustikust, mis paiknevad 89 riigi territooriumil. Kombineerides seismoloogilisi andmeid mõõtetulemustega atmosfääris ja vee all, suudab süsteem tuvastada tuumaplahvatuse toimumise kõikjal maailmas.
Arti Hilpus on sündinud 1972. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal ning Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse rahvusvahelise kursuse. 1996. aastal asus Arti Hilpus tööle välisministeeriumi personalibüroo direktori ametikohale, seejärel oli ta Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika büroo direktor (1999–2001 ja 2005–2006) ning julgeolekupoliitika büroo direktor (2006–2008). Aastatel 2001–2004 töötas ta diplomaadina Berliini saatkonnas. Arti Hilpus on olnud aastatel 2009–2012 suursaadik Norra Kuningriigis ja Islandi Vabariigis. Aastatel 2012–2015 oli ta suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas, Makedoonias, Montenegros ja Serbias, aastatel 2015–2018 suursaadik Venemaal, aastatel 2018–2022 suursaadik Lätis. Enne praegusele ametikohale asumist oli Hilpus aastatel 2022–2025 välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna relvastuskontrolli büroo direktor. Alates 2025. aasta sügisest on Hilpus Eesti suursaadik Austrias ja Viinis asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Ta resideerib Viinis.
