Eesti peab koos Euroopa Komisjoniga praegu läbirääkimisi, et muuta Pfizeriga sõlmitud lepingut, mille järgi peaks Eestisse jõudma veel 1,3 miljonit koroonavaktsiini doosi. Kõigist doosidest loobuda ei soovita, kuid loobuda soovitakse võimalikult paljust, öeldi ERR-ile sotsiaalministeeriumist.
Eestisse on Pfizeriga sõlmitud lepingu järgi saabumas veel üle 1,3 miljoni vaktsiinidoosi, sellist kogust koroonavaktsiine Eesti aga tõenäoliselt enam ei vaja ning kogust soovitakse võimalikult palju vähendada. Kuivõrd leping sõlmiti Euroopa Liidu ühishankega, siis praegu peab Euroopa Komisjon ravimitootjaga läbirääkimisi lepingutingimiste muutmiseks.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann ütles ERR-ile, et tingimuste osas on Euroopa Komisjoni juhtimisel peetavad läbirääkimised endiselt pooleli.
“Veel on vara rääkida lõpptulemusest. Läbirääkimiste ajaks on tarned peatatud,” lausus ta.
Laarmanni sõnul on läbirääkimistel laual nii lepingu kestvuse pikkus, veel tarnimata dooside koguse võimalik vähendamine kui ka dooside hind.
ERR kirjutas sel nädalal, et Eestis saab üle 700 000 koroonavaktsiini säilivustähtaeg sel kevadel läbi ning need tuleb tõenäoliselt maha kanda. Kuigi täpset maksumust ei saa öelda, sest lepingud vaktsiinitootjatega on konfidentsiaalsed, saab kogusummale, mille eest Eesti seni on vaktsiine soetanud, pakkuda, et 700 000 vaktsiinidoosi hind on umbes üheksa-kümme miljonit eurot.
Laarmanni sõnul ei ole läbirääkimised kindlasti lihtsad. “Läbirääkimistel peame arvestama erinevate asjaoludega. Selge on see, et tootja huvi ei ole kogu senisest lepingumahust loobuda,” nentis ta.
Eesti ei soovi loobuda kõigist 1,3 miljonist doosist, sest siiani pole kindel, et Covidiga on lahing võidetud. Samas soovitakse tellitud kogust märkimisväärselt vähendada.
“Peame endiselt arvestama ka võimaliku riskiga, et tekkida võivad uued ja ohtlikumad Covidi haigust põhjustavad viirustüved. Praegune leping tagab meile sellisel juhul selle tellitud dooside kaudu ka kiire juurdepääsu uutele tüvedele kohandatud vaktsiinile, kui see turule jõuab. Seega ei ole realistlik ega ka mõistlik loobuda kõigist doosidest, kuid meie soov on läbirääkimiste käigus võimalikult palju vähendada veel tarnimata dooside arvu,” lausus Laarmann.
Kui palju 1,3 miljonit doosi Eestile maksma läheks, ei saa Laarmanni sõnul välja öelda, sest see info on konfidentsiaalne.
Riigikontrolör Janar Holm ütles sel nädalal ERR-ile, et kuigi ostetud ja tellitud vaktsiinide koguse kohta ei saa tagantjärele tarkusena midagi kriitilist öelda, siis tuleviku kogused tuleks kindlasti üle vaadata ja ülemäärasest loobuda.
“Kriisiks ettevalmistumine on mõistlik. See on tagantjärele tarkus, et jääb üle ja läheb raisku. /…/ Nüüd on küsimus selles, kuidas kahjusid minimeerida. Loomulikult on lepingulised kohustused ettevõtja ees võetud. Oluline, et leitakse võimalikult pandlik lahendus. Iga euro, mis saame selle (tellimuse) pealt maha, on praeguses olukorras mõistlik,” lausus Holm.
Eesti on alates koroonavaktsiinide turule tulemisest võtnud kohustuse välja osta 6,8 miljonit vaktsiinidoosi kogusummas pea 97 miljonit eurot. Suurim osa vaktsiinidest on tulnud või tuleb Pfizerilt (4,4 miljonit), järgnevad AstraZeneca (1,3 miljonit) ja Moderna (735 000).
Eestile on tarnitud seni 5,4 miljonit doosi, Eestisse on nendest jõudnud 4,6 miljonit doosi. 522 800 doosi on Eesti annetanud, ülejäänu hoitakse Euroopa kesklaos. Tootjatele on seni vaktsiinide eest tasutud pea 71 miljonit eurot.
Vaktsineerimiseks on Eestis kasutatud 2,1 miljonit doosi. Riknenud on 770 000 doosi. Sellest ligikaudu 700 000 doosi on aegunud, üle 68 000 doosi riknes 2021. aastal jaanipäeva paiku terviseameti laos.
Err.ee
