„Seni ei ole globaalsed püüdlused temperatuuri tõusu vältimiseks olnud piisavad. Euroopa Liidu kõrval peavad ka teised konventsiooniosalised oma riiklikke eesmärke tõstma,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder ja lisas, et kliimamuutustel on otsene ja eksistentsiaalne mõju inimestele ja elusloodusele.
Glasgow’s pühapäeval algaval ÜRO kliimakonverentsil seisab Eesti koos ülejäänud Euroopa Liiduga selle eest, et ülemaailmseid kliimameetmeid tõhustada, vahendab BNS.
ÜRO ja valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu hiljuti avaldatud raportite kohaselt avaldavad kliimamuutused üha suuremat mõju elurikkuse, veevarude ja ökosüsteemide halvenemisele, sestap on vaja tegutseda kiiresti ja ambitsioonikalt, teatas keskkonnaministeerium. Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul leppisid Euroopa keskkonnaministrid 6. oktoobril Luxembourgis kokku suunas, millega EL tervikuna nendele läbirääkimistele läheb.
Juba 26. korda toimuval kliimakohtumisel annavad konventsiooni osapooled teada enda kliimaeesmärkidest, hinnatakse seniseid panuseid ja peetakse läbirääkimisi Pariisi leppe toimemehhanismide üle. Ligi 200 riigi esindajad kogunevad kaheks nädalaks selleks, et jätkata arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis kuue aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet ning hoida ära kliimamuutuse kõige halvemad stsenaariumid.
Läbirääkimiste keskmes on ka rahvusvahelise koostöö parandamine, et kohaneda juba avalduvate kliimamuutuste mõjudega ning kaitsta elurikkust ja sellest lähtuvalt ka inimeste heaolu. Lisaks tuleb mobiliseerida ülemaailmse kliimapoliitika elluviimiseks vaja minev raha. Arenenud riigid on andnud lubaduse eraldada alates sellest aastast vähemalt 100 miljardit dollarit aastas kliimategevuste rahastamiseks. See eesmärk tuleb täita, et kindlustada kliimaeesmärkide täitmine kõikjal maailmas. Tähtis on jõuda ka kokkuleppele Pariisi kokkuleppe toimimise reeglites, et muuta Pariisi lepe toimivaks ning kiirendada meetmeid kliimakriisi lahendamiseks valitsuste, ettevõtete ja kodanikuühiskonna koostöö kaudu.
2015. aastal leppisid maailma riigid Pariisis kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaaside heidet sellisel määral, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 kraadi võrra ja kui vähegi võimalik, mitte üle 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Pariisi kokkuleppe sõlmimisest alates on käinud töö selle nimel, et luua selle rakendamise reeglistik.
Enda kliimaambitsiooni on suurendanud ka Eesti – riigi eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.
Pühapäeval ja esmaspäeval toimuval riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Kaja Kallas. Konverentsi teisel nädalal leiavad aset ministrite kohtumised, millel esindab Eestit keskkonnaminister Tõnis Mölder.
