Eesti sai Põhja-Atlandi Nõukogus heakskiidu NATO ühisrahastuse kasutamiseks üle 40 miljoni euro ulatuses. Vahendid suunatakse enamjaolt liitlaste taristu ehituseks.
„Vilniuse tippkohtumisel kinnituse saanud NATO uute kaitseplaanide rakendamiseks peame olema valmis liitlasi vastu võtma oluliselt suuremas mahus kui seni. Oleme vajalike objektide valmimisse panustanud ise ning on hea meel, et osaliselt on nende valmimine nüüd ka NATO ühisrahastuse kanda,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on taristu võtme tähtsusega, et liitlastel oleks võimalik sõjalise ohu korral siinseid üksusi tugevdada.
Liitlaste jaoks planeeritakse järgneva kaheksa aasta jooksul erinevaid taristuprojekte, mille kulud on võimalik katta NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP) vahenditest. Riigikaitse arengukava 2022–2031 uuendatud sõjaline osa näeb ette Ämarisse õhusõidukite angaaride, tehnika varjualuste ja kasarmu rajamist, Tapale täiendavatele üksustele kasarmute, hooldusõppegaraažide, varjualuste ehitamist ja söökla renoveerimist ning Nursipalu uue linnaku loomist ja harjutusväljaku laiendamist.
Heakskiidu saanud ühisrahastuse esimese pakett annab Eestil võimaluse taotleda kulude katmist üle 40 miljoni euro väärtuses. Ühisrahastuse järgmised paketid on planeerimisel ning teine pakett peaks valmima 2023. aasta lõpuks.
NATO julgeolekuinvesteeringute programmist toetatakse projekte, mille eesmärgiks on liitlaste heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine. Peamiselt rahastatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide, õhukaitse side- ja infosüsteemide, sõjaliste staapide ja kriitilise tähtsusega objektide nagu vastuvõtualade, laskemoonaladude, lennuväljade, kütusesüsteemide ja mereinfrastruktuuri rajamist.
NSIP-i rahastatakse NATO liikmesriikide kaitseministeeriumite eelarvest. Selle elluviimist kontrollib investeeringute komitee. NSIP-i 2023. aasta taotluste kogumaht on ligi 1 miljard eurot.
