Sõja tõttu kiiremaks muutunud hinnatõus raskendab Eesti Panga sõnul nii ettevõtete kui ka inimeste finantsseisu ning töö kaotamise oht ähvardab eeskätt neid inimesi, kes töötavad sõjast rohkem mõjutatud sektorites. „See toob tõenäoliselt kaasa pankadele probleemlaenude kasvu,“ nentis Eesti Keskpanga president Madis Müller.
Eelkõige on see keskpanga hinnangul ohuks majandussektorites, mida mõjutavad rohkem Venemaa agressioon Ukrainas ja sellega kaasnevad sanktsioonid. Lisaks kütab sõda tagant niigi kiiret hinnatõusu, mis halvendab ettevõtete ja inimeste rahalist olukorda.
„Tõenäoliselt muutub idasuunaline eksport väiksemaks ja mõnes segmendis isegi olematuks,“ lausus finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs. „Ettevõtted on lisaks silmitsi ka tarneraskustega, mis omakorda kiirendavad hinnakasvu. See tähendab, et ettevõtete laenu tagasimaksmise võime halveneb. Eelkõige puudutab see transpordi-, logistika- ja tööstussektoreid.“
Kasvab pankade probleemlaenude tase
Kui majanduskasv aeglustub tempos, mida ennustati keskpanga märtsiprognoosis, võib sõja tõttu kasvada pankade probleemlaenude tase seniselt 0,2 protsendilt 1,5 protsendini. See jääks Eesti Panga sõnul siiski märgatavalt alla 2008.–2010. aasta kriisi taset, kui probleemlaenud moodustasid laenumahust üle 7 protsendi.
Suurel osal ettevõtetest läks enne Vene agressiooni Tõrsi sõnul hästi. „Ettevõtete müügitulu- ja kasumikasv kiirenes ning likviidsuspuhvrid olid suured,“ ütles ta. „Arvestades ka seda, et kaks aastat oli meil koroonakriis, mis pani meie majandusele peale piirangud. Kui vaadata ettevõtete müüginumbreid, siis võib öelda, et taastumine oli suhteliselt tugev, sest see oli viimaste aastate üks kiiremaid.“
Sõja tõttu kiiremaks muutunud hinnatõus raskendab Eesti Panga sõnul nii ettevõtete kui ka inimeste finantsseisu ning töö kaotamise oht ähvardab eeskätt neid inimesi, kes töötavad sõjast rohkem mõjutatud sektorites.
Kui eelmisel sügisel hinnakasv suurenes, siis sel aastal on olukord süvenenud. „Töökoha kaotus võib tabada töötajaid eelkõige sektorites, mis on sõjast rohkem mõjutatud,“ lisas Tõrs.
„See toob tõenäoliselt kaasa pankadele probleemlaenude kasvu,“ nentis Eesti Keskpanga president Madis Müller. „Samas on Eesti pankadel piisavalt kapitali ja likviidsust, et pakkuda ettevõtetele ja majapidamistele maksepuhkust. Selleks ei ole vaja täiendavat kapitalinõuete leevendust, mida Eesti Pank koroonapandeemia alguses pankadele võimaldas.“
Vene agressioonist tulenev otsene mõju finantssektorile on väike
Venemaaga seotud investeeringud mõjutavad otseselt üksikuid investeerimisfonde ja -ühinguid, mis moodustavad Eesti finantssektorist väga väikese osa.
Sõja tõttu on keskpanga sõnul suurenenud ebakindlus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ja see on teinud pankade jaoks kallimaks enda rahastamise võlakirjade väljaandmise kaudu. Kuna aga valdav ja üha suurem osa rahastamisest põhineb kohalikel hoiustel, vähendab see pankade rahastamisriske.
„Sõda mõjutab ka Läti ja Leedu ettevõtete ning majapidamiste maksevõimet ja seal tegutsevate Eesti pankade finantsseisu,“ ütles Müller. „“Kui võrdleme Eestit naaberriikide Läti ja Leeduga, siis nende eksport võrreldes meie riigiga idanaabritele on palju suurem. See tähendab, et sõja mõju on nende majandusele palju suurem ja majanduslangus võrreldes meie omaga samuti suurem.“
„Meil tekkis väga palju aktiivsust kinnisvaraturul, mis tekitas teatud mõttes käärid,“ sõnas Müller. „Kuna inimesed ei saanud koroonapandeemia ajal enam nii palju tarbida, tekkis neil sääste, neil oli rohkem raha oma finantseeringu jaoks ja isegi rohkem raha ilma laenuta kinnisvara soetamiseks.“
Kinnisvaraarendajad ei julgenud koroonapandeemia alguses oma projektidega edasi minna. „Nad vaatasid, et majanduslangus tuleb suur ning jätsid mitmed projektid pooleli,“ selgitas Müller. „Lisaks COVID-19 viirusele oli Eesti kinnisvaraturul veel üks tegur, mis oli seotud valitsuse otsusega anda inimestele korraga kätte teise pensionisamba raha. Kui sellises mahus tekib inimestel vabu sääste, siis tähendab see samuti kõrgemaid hindu.“
Sel aastal on oodata 0,4 protsendilist majanduslangust
„Paar nädalat tagasi tutvustasime oma detailsemat prognoosi, kus oluliseks sõnumiks oli, et Eesti majanduskasv teadagi Venemaa agressiooni ja sõjategevuse tõttu Ukrainas aeglustub,“ ütles Müller. „Prognoosisime pisikest 0,4 protsendilist majanduslangust oma kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt sel aastal.“
Eesti investeeringute planeerimine on Mülleri sõnul ühe sektori näol kannatada saanud. „Näiteks on ehitusprojektide puhul suureks probleemiks ehitusmaterjalide kättesaadavus ja kiiresti kallinevad hinnad. See on väga paljud projektid ajutiselt ootele pannud.“
„Kõige parem lahendus on loomulikult sõja lõpp,“ lisas Müller. „Ukraina võit sissetungijate üle ja pingete vähenemine.“
