Aastatel 2017 ja 2018 ületas raiemaht Eestis 12 miljonit tihumeetrit, kuid samas oli ka metsa juurdekasv hoogne, veidi üle 16 miljoni tihumeetri, mille alusel võib hinnata metsamajandamise jätkusuutlikuks.
Ka suurt puidukadu majandamise tagajärjel ei teki, rääkis ERR-ile Maaülikooli teadur Allar Padari.
Puitu arvestatakse ilma kooreta, mis moodustab puidust circa üheksa protsenti. Laias laastus jaguneb majandatavast metsast saadav materjal palgiks, kütte- ja paberipuiduks. Lisaks puukoorele jääb sortimendist välja ka peenike ladvaots, kännud ja see osa puust, mis jääb saeteedeks
“See, mis alles jääb, ütleme 91 protsenti või isegi vähem, sealt siis jaguneb see okaspuumetsades umbes nii, et 65-68 protsenti on palgid, paberipuitu on seal 12-15 protsenti ja ülejäänud on siis küttepuit. Ja kui me lehtpuumetsi vaatame, siis seal on numbrid teistugused, kuna lehtpuud on kõveramad, seal on mädanikku rohkem sees ja kvaliteet on kehvem, siis palgi osakaal on suht väike, seal on umbes kolmandik kogusest on paberipuit ja siis ülejäänud on ka küttepuit.”
