Valitsuskabinet on otsustanud toetada kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekut pakkuda Ukrainale pikaajalist sõjalist abi, et aidata neil vastu seista Venemaa agressioonile. Abi hõlmab Javelini tankitõrjerakette, kaatreid ja muud kriitilist varustust.
Pevkuri sõnul on Eesti varem Ukrainale antud Javelinid mänginud olulist rolli Kiievi kaitsmisel ning innustanud teisi riike Ukrainale abi pakkuma. Ta rõhutas, et Ukraina vabaduse eest peetav võitlus on edukas ainult siis, kui liitlased jätkavad nende toetamist. Uusim abipakett sisaldab lisaks Javelini rakettidele ka kuulipildujaid, laskemoona, maismaa- ja veesõidukeid ning tuukrivarustust. Täpseid koguseid ja väärtust, mis on ligikaudu 80 miljonit eurot, ei avaldata julgeolekukaalutlustel.
Kaitseminister toonitas, et Eesti on seadnud eesmärgiks toetada Ukrainat järgneva nelja aasta jooksul, kulutades selleks aastas umbes 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Ta märkis, et see summa on vaid murdosa sellest, mida Venemaa sõja pidamisele kulutab.
Pevkuri sõnul on oluline, et vaba maailm ei loobuks Ukraina toetamisest ning et liitlased peavad näitama, et Ukraina toetamine on realistlik ja saavutatav. Eesti eesmärk on näidata, et iga samm Ukraina abistamisel vähendab Venemaa võimet ohustada teisi riike, sealhulgas Eestit.
Eesti on alates 2022. aastast Ukrainale sõjalist abi andnud ligikaudu 500 miljoni euro väärtuses, mis on umbes 1,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Varasemad annetused on hõlmanud Javelini raketisüsteeme, haubitsaid, tankitõrjemiine ja palju muud.
