Venemaa plaanib sel aastal korraldada erandliku sõjaväeõppuse Zapad 2023, selgub Eesti luure värskest raportist.
Vene sõjaväelased korraldavad igal aastal sõjaväeõppusi, kuid Zapad on raporti kohaselt erandlik õppus.
Venemaal Lääne sõjaväeringkonnas korraldatav Zapad erineb õppuse nelja-aastasest tsüklist, kuna eelmine õppus Zapad korraldati aastal 2021. Tavalise tsükli järgi pidanuks sel aastal toimuma Kesksõjaväeringkonna õppus Tsentr.
Eelmisel aastal korraldas Venemaa suurõppuse Vostok riigi idaosas.
Erakorraliselt läände suunatud suurõppust võib vaadelda otsese ohuna Läänele. Vene sõjaväe kõnepruugis nimetatakse neid piirkondlikke suuri sõjalisi õppusi „manöövriteks”.
Venemaa näeb Balti riike NATO kõige haavatavama kohana, kus saab suunata sõjalisi tegevusi. Raporti järgi on tänavune rünnak Eesti vastu vähetõenäoline, kuid pikemas perspektiivis ohustab Venemaa Eesti julgeolekut.
Venemaa edu Ukrainas või otsene konflikt Venemaa ja NATO vahel avaks Balti riigid Venemaa agressioonile.
Kui Venemaal peaks Ukrainas diplomaatiliselt või sõjaliselt edu saavutama, suurendaks see kümnendi keskel Kremli poliitilise ja sõjalise surve ohtu Balti riikidele, seisab raportis.
Raporti kohaselt on Venemaa endiselt võimeline kujutama Baltikumile usutavat sõjalist ohtu, kuigi praegu on Eesti lähiregioonide väed seotud Ukrainaga.
Küll aga suudaks Vene armee mõne aasta pärast Eesti piiri lähedal uuesti koonduda.
Venemaa on sõjas kaotanud palju ohvitsere. Puudujääk on lapitud nooremohvitseride koolitamise kiirendamisega, mis langetab nende kvaliteeti. Vanemohvitseride puudust pole kiirelt võimalik täita.
Siiski on Venemaa raporti järgi valmis panuseid tõstma, et sõjamasinat käigus hoida. Venemaa näib uskuvat, et suudab Ukraina läbirääkimiste laua taha pommitada.
Eesti seisukohalt on NATO-l oluline näidata Venemaale, et sõjalise liidu ühtsust ei tasu proovile panna, seisab raportis.
