Ülekaaluliste ja rasvunud laste arv kasvab maailmas ning ka Eestis. Seda mõjutab muu hulgas istuv eluviis, mis on suurel määral seotud laste vähese liikumise ja üleliigse ekraaniajaga.
Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös nähtus, et soovitust liikuda ööpäevas 60 minutit ei täitnud 43 protsendi lastest. Ligikaudu 70 protsenti lastest oli istuvas asendis enam kui kuus tundi päevas ning 83 protsenti lastest ületas soovituslikku ekraaniaega, veetes nende taga enam kui kaks tundi päevas.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on rasvumine alates 1975. aastast kogu maailmas peaaegu kolmekordistunud. Näiteks ainuüksi nooremates vanuserühmades oli 2016. aastal maailmas 41 miljonit alla 5-aastast ning 340 miljonit 5–19-aastast ülekaalulist või rasvunud last.
Ülekaalulisuse ja rasvumise levimus Eesti lastel
Ermolaeva uuris Eesti 10–17-aastaste laste ülemäärase kehakaalu seoseid liikumisaktiivsuse, ekraaniaja ja sotsiaalmajanduslike teguritega. Täpsemalt analüüsis ta 378 lapse andmeid, mis koguti 2014. aastal Eesti rahvastiku toitumisuuringu käigus.
Analüüsist nähtus, et ülekaalulisuse ja rasvumise levimus Eesti 10–17-aastaste laste seas oli vastavalt 17 ja üheksa protsenti. Vanema vanuserühma lapsi vaevas ülemäärane kehakaal võrreldes noorema vanuserühmaga poole harvem.
“Põhjus, miks just nooremad lapsed olid ülemäärase kehakaaluga, võib tuleneda sellest, et nad tarbivad rohkem ebatervislikku toitu võrreldes vanemate lastega,” ütles Ermolaeva, lisades: “On leitud, et 15-aastased kooliõpilased söövad näiteks kartulikrõpse kaks korda harvemini kui 11-aastased lapsed. Lisaks kasvab vanusega nende laste osakaal, kes ei söö kunagi kartulikrõpse.”
Ekraaniaeg ja istumisele kulunud aeg
Ermolaeva sõnul oli laste keskmine ekraaniaeg koolipäevadel 2 tundi ja 56 minutit, puhkepäevadel veidi rohkem – 3 tundi ja 57 minutit – ning nädala keskmine ööpäeva kohta 3 tundi ja 13 minutit. Ööpäeva keskmine ekraaniaeg nädala lõikes ületas soovitusliku lubatud piiri ehk kuni kaks tundi 294 lapsel, mis moodustab 83 protsenti valimist.
Seejuures tööpäevadel veetis arvuti taga aega 82 protsenti lastest, mis on vähem kui puhkepäevadel, mil arvuti taga viibis 87 protsenti lastest.
Istumisele kulus 230 lapsel üle kuue tunni ööpäevas. See hõlmab 71 protsenti uuringus osalenud lastest. Uuritud lastest lastest 35 protsendil oli istumise aeg 6–8 tundi ning 36 protsendil üle kaheksa tunni ööpäevas.
