Eesti lapsed on paksud ja vanemad ei taju lapse ülekaalu.
Viimase kahekümne aasta jooksul on ülemäärase kehakaaluga laste arv kolmekordistunud. Viie aasta tagune Euroopa laste rasvumise seire uuring Eestis, näitab, et iga neljas esimese klassi õpilane on ülekaaluline. Alfred, kelle kaaluprobleemid said alguse juba lasteaias on täna 21-aastasena tippvormis. Otsus elumuutus ette võtta leidis aset viiendas klassis, mil tervislik seisund oli kriitilise piiri äärel.
“Kui arst ütleb, et nüüd on asjad pahasti, siis see on selline äratav ja sa saad aru, et nüüd on vaja pihta hakata asjaga. See oli hästi motiveeriv,” meenutas Alfred.
Kaalust alla motiveeris Alfredi võtma ka koolikaaslaste kius. Kui poiss kaalus alla võttis, jäi küll kiusamine vähemaks, kuid nagu laste puhul ikka leiti, siis juba teised teemad, mille kallal nokkida.
“Neile, keda kiusatakse ma ütleks, et las teised ütlevad nagu nad tahavad,” lausus Alfred. „ Teiste arvamus on teiste arvamus. Kui keegi kiusab, siis neil on arvatavasti ka endal probleemid. Ma loodan, et need, kes kiusavad, saavad oma probleemidega hakkama ja need keda kiusatakse samamoodi oma probleemidega. Ja mitte läbi selle, et nad kiusaksid kedagi teist,” lausus Alfred.
Vanemad ei taju lapse ülekaalu
Kuigi ülekaalulisuse taga võivad peituda geneetilised tegurid ja haigused, tekkib liigne kaal siiski peamiselt vähese liikumise ning tasakaalustamata toitumise tulemusena. Võtmeroll on siin vanemate mängida.
“Kui emad tulevad 10. aastase lapsega ja kurdavad, et ta mul ei söö seda ja toda, siis ma ütlen, et teate te olete hiljaks jäänud umbes üheksa aastat. Sest ühe aasta vanuselt peab hakkama lapsele toitumisharjumusi õpetama. Seda mida vanemad kodus söövad, seda söövad ka lapsed,” lausus lastearst Lagle Suurorg.
Paljud uuringud näitavad, et vanemad ei taju seda et nende laps on ülekaaluline. Tervisearengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul võtab ligi 90 % lastest nendega ise ühendust. Valdavalt tuntakse muret selle üle kas nad on normaalkaalus või mitte.
“See on selline hästi keeruline teema,“ rääkis ta. „See kõigepealt sõltub sellest, kas seda ülekaalu on paar kilo või kümme kilo ja rohkem. Kui on selline paar kilo, siis sellisel juhul suure tõenäosusega sellele lapsele, kes juba ise tunneb huvi on võimalik anda nõu. Et kommid, küpsised ja magusad joogid ei sobi toidulauale. Rohkem köögivilju, kala ja täisteratooteid ja kindlasti liikumist. Kui seda ülekaalu on kuni kümme kilo, siis pigem suunaks juba toitumisnõustaja juurde. Sest toitumisnõustaja on see, kes hoiab kätt pulsil ja kui sul on abiks väljast poolt inimene, siis sa pingutad rohkem.”
Sisemine motivatsioon ja perekonna tugi
“Siin on vaja leida üles sisemine motivatsioon ja toetusgrupp ehk perekond ja sõbrad,“ ütles Tallinna 21. Kooli kooliõde Jana Kilg. „Kui kõik töötavad ühe eesmärgi nimel, siis me saavutame tulemuse, kuid inimese enda seest peab tulema see motivatsioon. Kui me leiame selle üles ja saame teda ergutada kõigega kaasa, siis see muutus tuleb. Ja me ei saa oodata, et see muutus tuleb kohe, see tulebki pisikeste sammukeste haaval. See peab olema tervikeluviisi pakett, mida inimene iseenda jaoks teeb.”
Ülekaalulisus hakkab pahatihti lisaks füüsilisele tervisele rusuma ka laste vaimset tervist. Teisalt võib üheks põhjuseks, miks vähe liigutakse ning toidusõltuvuse küüsi langetakse ollagi just stress ja depressioon. Tegu oleks justkui nõiaringiga.
“Siin ei saa vaadata alati ühte aspekti, vaid siin tuleb last vaadata kui tervikut. Kui ma näen, et vestluse käigus tuleb välja, et lapsel on sügaval sees mingid mured, siis esimene asi, millega me tegelema peaksime on just need mured. Kui need mured on ära lahendatud seal all, siis edasi saab minna nende ülekaalu probleemidega,” lisas Kilg.
Ilma perekonna toe ja initsiatiivita on lapsel siiski aga praktiliselt võimatu probleemi seljatada.”Kõik see asi hakkab peale perega kohtumisest,“ täpsustas Suurorg. „See tähendab seda, et me istume umbes kaks tundi perekonnaga ja räägime läbi kogu lapse elukaare. Kuidas ta sündis, kuidas ta väiksena liikus, kuidas tal muutus liikumine siis kui ta kasvas suuremaks. Milline on vanemate motivatsioon. Need on kõik arvulised, statistilised ja hiljem kokkuvõetavad näitajad. On olemas skaalad, kus me küsime ema motivatsiooni, uurime, kas ta on mures lapse kaalu pärast, kas ta on valmis muutusi tegema.”
“Terve pere aitas ja oli toeks. Kui nad nägid seda tulemust, mis oli tol ajal umbes 20 kilo, siis eks nad olid kõik vaimustuses ja uhked. Kui on selline toetav keskkond, siis läheb hästi ladusalt. Eriti kui on sellised rasked ajad, mil kaal ei taha alla minna ja nõme on olla. Kui on pere sinu ümber, kes ütleb, et kõik saab korda, siis on kõik väga hästi,” teadis Alfred omast kogemusest rääkida.
