15.–22. aprillini toimus Eestis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO – International Maritime Organization) kohustuslik audit.
Audit hindab kuue konventsiooni rakendamist nendega liitunud liikmesriikides lipu-, sadama- ja rannikuriigina ning teeb parendusettepanekud nõuete paremaks rakendamiseks.
Eestit kontrolliti järgmiste konventsioonide täitmise osas:
- rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS);
- rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL);
- meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW);
- rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon (Load Lines);
- rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon (Tonnage);
- rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG).
Audit tuvastas seitse leidu (finding) ja tehti üks märkus (observation). Auditi raport vaadatakse IMO poolt üle (technical review) ja alates Eestile tagasiside andmisest on 90 päeva aega, et selgitada välja juurpõhjused ja panna paika parenduste ajakava. Tuvastatud leidudega hakatakse edasi töötama ja viiakse sisse parandusmeetmed.
2021. aastal avaldas IMO liikmeriikides tehtud auditite tulemused vahemikus 2016–2019. Kokku analüüsiti 68 audit, mille jooksul tuvastati 1167 leidu ja 107 märkust, mis teeb iga auditi kohta keskmiselt 17 leidu ja üle ühe märkuse.
„Täname audiitoreid ja kõiki auditi ettevalmistuses osalenuid, mis on olnud pikk protsess ning nõudnud mitmete osapoolte ühist pingutust ettevalmistumisel,“ lausus Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand. „Audit on oluline sisend edasiste parenduste elluviimiseks mereadministratsioonis.“
„Meie jaoks on oluline, et oleme suure sammu edasi liikunud konventsioonide rakendamisega Eestis. Kui eelmise vabatahtliku auditi ajal oli 12 leidu, siis seekord oli neid oluliselt vähem – kokku 8,“ lausus Transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu.
Auditit koordineeris Transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu. Varasemalt oli moodustatud IMO auditiks ettevalmistumise töögrupp, kuhu olid kaasatud kõik asutused, kes on seotud auditi hindamisel olnud kuue IMO konventsiooniga.
Auditi nädala jooksul intervjueeriti üle 30 inimese 10 asutusest. Lisaks külastati Muuga sadamat, kus kontrolliti muuhulgas sadama reostustõrje võimekust. Auditi lõpukoosolekul 22. aprillil esitleti auditi tulemusi.
Eestiga samal ajal toimus audit Lätis ja nädal hiljem algab see Leedus. Soomes on planeeritud IMO audit läbi viia selle aasta sügisel.
IMO alustas liikmesriikide vabatahtlike audititega 2006. aastal, kohustuslikuks muutusid need alates 2016. aastast. IMO eesmärk on edendada ohutut ja keskkonnasäästlikku laevandust. Seda on aga võimalik saavutada vaid juhul, kui kõik riigid täidavad rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ühetaoliselt kõrge standardiga.
