Värske rahvusvaheline uuring toob esile murettekitava tõsiasja – Eesti noorte seas on e-sigarettide tarvitamine üks Euroopa kõrgemaid, ning eriti kiirelt on see tõusnud tüdrukute hulgas. Samuti on noorte seas üha levinum arvamus, et e-sigaretid on tervisele ohutud, mis muudab olukorra veelgi tõsisemaks.
Koolide koridoridesse ja tualettidesse on juba aastaid jäänud õhku magusaid lõhnasid, mis reedavad e-sigarettide kasutamist. Õpetajate ja lapsevanemate sõnul on veipimisest saanud igapäevane probleem, mis kasvab iga aastaga.
Hiljuti avaldatud 37 riiki hõlmava uuringu järgi on e-sigarettide tarvitamine Eesti noorte seas üks kõrgemaid Euroopas – ainult Ungaris ja Slovakkias on näitajad veelgi kõrgemad.
Tervise Arengu Instituudi riskikäitumise uuringute osakonna juhataja Sigrid Vorobjov märkis, et kuigi e-sigarettide tarvitamine kasvab terves Euroopas, on Eestis tõus olnud eriti järsk just tüdrukute seas. “Eesti eristub ka selle poolest, et siin alustatakse e-sigarettide proovimist väga noores eas,” tõdes ta.
Alla 13-aastastest on iga kolmas Eesti laps e-sigaretti proovinud, samas kui näiteks Portugalis on see näitaja vaid viis protsenti. Viimase viie aasta jooksul on veipimine noorte seas kasvanud eriti kiiresti.
Kui riskikäitumine on tavaliselt omasem poistele, siis nikotiini tarvitamise puhul on suund vastupidine – see levib peamiselt tüdrukute seas. Uuringu järgi on alla 13-aastastest 37 protsenti tüdrukutest ja 29 protsenti poistest vähemalt korra e-sigaretti proovinud.
Vorobjovi sõnul on raske välja tuua üht kindlat põhjust, miks just tüdrukute seas on kasv nii kiire. “Tõenäoliselt mängivad rolli ühiskondlikud muutused, aga ka see, kuidas ja kellele neid tooteid turundatakse ning millised eeskujud noori mõjutavad,” selgitas ta.
Enamik noorte kasutatavaid e-sigarette sisaldab nikotiini – seda leidub üheksas sigaretis kümnest, ning ligi 70 protsendis on lõhna- ja maitseaineid. Samas usuvad paljud noored, et e-sigaretid on ohutud.
Kopsuarst Ülle Ani lükkab selle väärarusaama ümber. “Noored arvavad, et nad hingavad sisse puhast auru, kuid tegelikult hingatakse sisse vähemalt 200 keemilist ühendit, sealhulgas nikotiini. See ei ole aur, vaid sudu – ja ükski neist ainetest ei ole organismile vajalik,” rõhutas ta.
Mahtra põhikooli juht Edgar Roditšenko kinnitab, et veipimine on probleem kõigis koolides. “Lapsevanemad on seda muret meie koolis korduvalt tõstatanud, kuid leidub ka neid, kes ei pea seda probleemiks,” ütles ta.
Roditšenko sõnul kasutavad lapsed e-sigarette eelkõige maitse pärast. “Noored teevad seda, eriti 11-aastased ja vanemad, just maitse pärast. Siin ei pea olema eriline ekspert, et mõista, kui ohtlik see on – aeg on teha otsus ja see lõpetada,” lisas ta.
