Siseminister Lauri Läänemets tõi välja, et Eesti alalise elanikkonna vähenemise tõttu on ka sisserände piirarv vähendatud – tänavu 1307, eelmisel aastal 1311. Järgmise aasta sisserände piirarv on määratud 1303-le, mis peegeldab muutunud majanduskeskkonna vajadusi. Valitsuse otsusega on suurendatud vabalt jagatava sisserände osa, et paremini vastata erinevate huvigruppide ootustele.
Läänemetsa sõnul on plaanis järgmisel aastal jaotada suurem osa piirarvust vabalt, et toetada paindlikult majanduse vajadusi. Kui 2022. aastal oli vabalt jaotatava osa maht 313, siis 2023. aastal kasvab see arv 1014-ni.
Sisserände piirarvu maksimummäär on seatud 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast, põhinedes kasvanud tööjõunõudlusel ja piirarvu varasemal täitumisel. Läänemets rõhutas, et piirarv võimaldab tuua Eestisse vajalikke spetsialiste, kes vastavad kohaliku tööjõuturu nõuetele ja kelle panus Eesti ühiskonnale on oluline. Ta selgitas, et tähtajalised elamisload antakse valdkondades, kus on märkimisväärne tööjõuvajadus, kuid kohalik tööjõud ei kata seda täielikult.
Sisserände piirarv reguleerib eelkõige kolmandatest riikidest pärit töö- ja ettevõtlusrändajaid. Piirarvu alt on välja arvatud IKT töötajad, iduettevõtete töötajad ja asutajad, samuti pere- ja õpiränne, õppejõud, suurinvestorid ning tippspetsialistid.
