www.minuaeg.com
Siseministeerium keelas neljal Läti poliitikul ja kahel Leedu aktivistil Eestisse sisenemise kuni 20. oktoobrini, kuna neil oli plaanis osaleda Olga Ivanova vene vähemuse üritusel. Otsust põhjendati julgeolekuohu ja võimaliku propaganda levitamise riskiga.
Eesti siseministeerium tegi erakordselt harvaesineva otsuse, keelates mitmel Läti parlamendi- ja linnavolikogu liikmel ning kahel Leedu aktivistil kuni kohalike valimisteni Eestisse sisenemise. Põhjuseks toodi info, et nende tegevus võinuks sekkuda Eesti sisepoliitikasse ja ohustada avalikku korda. Keeld kehtib 20. oktoobrini, päevani pärast valimisi.
Keelu keskmes on Tallinna linnavolikokku kandideeriv endine riigikogu liige Olga Ivanova, kes korraldas Swissotelis konverentsi, mille teemaks oli Venemaa kodanike hääleõiguse äravõtmise mõju valimisaktiivsusele ja valimistulemustele. Ivanova sõnul oli tegemist avaliku aruteluga vähemusrahvuste õiguste üle, kuid siseministeerium nägi selles võimalikku ohtu Eesti julgeolekule.
Üritusele olid kutsutud Läti partei Stabilitātei liikmed Svetlana Čulkova, Nataļja Marčenko-Jodko, Igors Judins ja Riia linnavolikogu liige Aleksejs Rosļikovs. Tegemist on Läti euroskeptilise ja vene vähemuste õigusi rõhutava erakonnaga, mille poliitikuid on varasemalt seostatud Moskva-meelsete seisukohtadega. Lisaks pidi kohal olema ka Leedu poliitaktivist Antanas Kandrotas, kes on varem süüdi mõistetud finantspettustes.
Eestis neid siiski ei nähtud. Ivanova sõnul peatati üks Läti parlamendiliige Tallinnas ja saadeti riigist välja, teised pöörati piirilt tagasi. „See oli mulle täielik üllatus. Ma ei mõista, miks see otsus tehti,“ ütles Ivanova, lisades, et konverents toimus siiski, kuigi osalejaid oli vähe ja planeeritud ülekannet ei õnnestunud tehniliselt teha.
Siseministeeriumi esindaja Veiko Pesur kinnitas, et sissesõidukeeld kehtib kuni valimiste lõpuni, kuid lisas, et täpsemat infot ei saa isikuandmete kaitse tõttu avaldada. Ta rõhutas, et selline meede on lubatud vaid juhul, kui on alust arvata, et isik ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda.
Siseminister Igor Taro nimetas otsust põhjendatuks ja vajalikuks. „Vastavatel teenistustel oli info, et need skandaalsed poliitikud plaanisid Eestis vene propagandat ja agressiooni õigustavat sõnumit levitada,“ ütles ta. „Nad ei tulnud siia perekonna ega töö tõttu, vaid poliitilise tegevuse eesmärgil. Tundlikul ajal, nagu valimiste eel, ei saa me seda lubada.“
Taro sõnul on Eestil värskelt meeles juhtumid Moldovas, kus Venemaa püüdis valimisi mõjutada. „Me ei tohi korrata sama viga. Peame Eesti ühiskonda kaitsma inimestelt, kes tulevad siia negatiivset agendat ajama,“ lisas ta.
Kuigi kriitikud on küsinud, kas selline samm võib piirata sõnavabadust, rõhutas minister, et tegemist on julgeolekumeetmega, mitte poliitilise tagakiusamisega. „See pole kellegi arvamuse vaigistamine, vaid ohu ennetamine,“ selgitas Taro.
Ivanova näeb olukorras siiski poliitilist survet. Tema sõnul ei olnud üritus seotud Venemaa toetamisega, vaid vähemusrahvuste valimisõiguse aruteluga. „Kui keegi räägib vene kogukonna probleemidest, nimetatakse seda kohe Kremli agendaks,“ kommenteeris ta.
Eksperdid märgivad, et juhtum on pretsedenditu – Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendiliikmete ajutine sissesõidukeeld teise liikmesriigi poolt on äärmiselt haruldane. Samas tõdeb poliitikaekspertide ring, et julgeolekupoliitiliselt võib Eesti samm olla õigustatud, kui olemasolev info viitas riskile, et võõrpoliitikud võisid kasutada üritust propagandaks.
Siseminister Taro sõnul võib sarnaseid samme tulevikus rakendada ka teiste poliitiliste liikumiste suhtes, kui on alust arvata, et nende tegevus ohustab avalikku korda. „See sõltub alati ohuhinnangust,“ lisas ta. „Kui keegi levitab antisemiitlikke, vägivalda või vaenu õhutavaid sõnumeid, ei ole tal Eestisse asja.“
Olukord näitab, kui pingeline on Eesti poliitiline ja julgeolekuline õhkkond enne valimisi, eriti venekeelse elanikkonna kaasamise teemadel. Ühiskondliku debati kõrval joonistub üha selgemalt välja küsimus: kuidas säilitada avatus ja demokraatia, ohverdamata samas riigi turvalisust.
