Eesti keelustab koos Läti, Leedu ja Poolaga Venemaa kodanikele välispiirilt riiki sisenemise Schengeni lühiajalise viisaga. Eestis jõustub sissesõidukeeld 19. septembrist. Hiljemalt sellest ajast hakkab piirang kehtima ka Lätis, Leedus ja Poolas.
„Otsustasime koos Läti, Leedu ja Poolaga kehtestada Venemaa kodanike turismivõimalustele ühtsed piirangud, et kaitsta avalikku korda ja julgeolekut,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Venemaa on sõja toonud Euroopa pinnale ja kasutab kõiki vahendeid, et meie ühiskondi õõnestada. EL-i piiririikidena peame hoidma Euroopa turvalisena. Praegu pole võimalik tagada, et Eesti kaudu ELi saabuvad Vene turistid ei kujuta endast ohtu. Regionaalne kokkulepe on saavutatud, nüüd jätkame tööd selle nimel, et turismikeeld Venemaa kodanikele hakkaks kehtima kogu Euroopa Liidus.“
„Reisimine Euroopa Liitu on privileeg, mitte inimõigus. Olukorras, kus Ukraina inimesi piinatakse, mõrvatakse ja terroriseeritakse, ei peaks agressorriigi kodanikud nautima vaba maailma hüvesid. Me ei lase enam Venemaa turiste üle Eesti piiri, üheks oluliseks erandiks jääb võimalus külastada siin elavaid pereliikmeid,“ märkis Kallas. Seda rõhutasid Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaministrid ka tänases ühisavalduses.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul oleme juba kehtestanud sanktsiooni Eesti poolt väljastatud Schengeni viisaga Vene kodanikele, kuid see ei piira teiste Schengeni riikide poolt väljastatud viisadega Venemaa kodanike reisimist siia või Eesti kasutamist transiitriigina. „Lennuliikluse sanktsioonide tõttu on Eesti idapiir muutumas transiidi sõlmpunktiks. Kui veebruaris ületas Eesti idapiiri 10 477 Venemaa kodanikku, siis juulis oli see arv kasvanud üle 26 500 inimese kuus ning suvekuudel ületas keskmiselt meie piiri ööpäevas üle 1000 inimese. Lisaks omaenda siseturvalisusele vastutab Eesti Schengeni välispiiri riigina ka terve Schengeni-ruumi eest ning praeguses julgeolekuolukorras kaasneb massilise vene turistide liikumisega kõrgenenud julgeolekuoht. Julgeolekukaalutlustel on igal riigil õigus oma piire sulgeda ja ajutiselt piirata riigipiiri ületamist ning nii regionaalse kui ka laiemalt Schengeni julgeoleku tagamiseks piiramegi koos Balti riikide ja Poolaga Vene turistide transiiti,“ ütles siseminister. Läänemetsa sõnul on moraalsest aspektist oluline, et jätkame lahenduse otsimist EL-i tasandil, kuid praegu on täiendavate piirangute kiire rakendamine vajalik, et maandada turismitransiidiga kaasnevaid ohte regiooni siseturvalisusele ja avalikule korrale.
Välisminister Urmas Reinsalu kinnitas, et jätkub töö üleeuroopalise lahenduse leidmiseks. „Kuni me ei ole EL-i tasemel jõudnud üksmeelele, kuidas piirata Venemaa kodanike sisenemist Euroopa Liitu, kehtestame selle piirangu regionaalselt. See on meie legitiimne vastus Vene turistide massilisele liikumisele meie riikide kaudu Euroopasse.“ Minister Reinsalu lisas, et Venemaa-vastaste sanktsioonidega jätkamine on hädavajalik Venemaa lakkamatuks survestamiseks, see on Eesti välispoliitika vaatepunktist nii väärtuseline kui ka eksistentsiaalne küsimus.
Piirang ei laiene kõigile Venemaa kodanikele. Eesti riigipiiri tohivad ka tulevikus ületada Venemaa kodanikud, et külastada kehtival õiguslikul alusel Schengeni alal elavaid pereliikmeid või inimest, kellega kasvatatakse ühist alaealist last. Erand jääb kehtima diplomaatidele; Vene kodanikele, kellel on Eesti antud lühiajaline viisa ja registreeritud siin töötamine või kellel on lühiajaline õppeviisa, samuti vahetult rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud töötajatele. Erandina lubatakse riiki inimesi ka humaansetel kaalutlustel, seal hulgas dissidente. Transiidina tohivad Eestit viivitamata läbida ka inimesed, kes peavad siitkaudu jõudma oma koduriiki. Erandid hakkavad kehtima ka Läti, Leedu ja Poola piiride ületamisel.
Esmaspäevase seisuga omavad Venemaa kodanikud 49 804 kehtivat Eesti antud viisat, neist 47 998 on lühiajalised viisad ja 1805 pikaajalised viisad. Reisi eesmärk on 19 285 juhul turism ja 20 389 juhul sugulaste ja sõprade külastamine. Teiste liikmesriikide poolt väljastatakse aastas üle kolme miljoni Schengeni viisa kehtivusega kuni viis aastat, mitmekordseks sisenemiseks Schengeni alale. Hinnanguliselt on vähemalt kümnel miljonil Venemaa kodanikul kehtiv lühiajaline Schengeni viisa.
Valitsuse otsusega tunnistatakse senine Eestisse sisenemise piirang nn Venemaa ja Valgevene sanktsioonimääruses kehtetuks, uued reisipiirangud kehtestatakse riigipiiri seaduse alusel. Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja kodulehel https://kriis.ee/reisimine-riigipiiri-uletamine/reisimine-eestisse/venemaa-kodanike-viisad, kust leiab lisainfot ja vastuseid korduma kippuvatele küsimustele.
