Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kirjutas Rahandusministeeriumile, et ei toeta praeguses majanduslanguse olukorras ühegi uue maksu, sh mootorsõidukimaksu kehtestamist. Kaubanduskoda mõistab, et mootorsõidukimaksu kehtestamise üks oluline eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid, mis on seotud sooviga liikuda riigieelarve tasakaalu poole, kuid see eesmärk ei tohi olla ülimuslik ega tugineda püüetele koguda rohkem maksutulu läbi uute maksude kehtestamise.
Kui Rahandusministeerium peab riigieelarve tasakaalu poole liikumist olulisemaks eesmärgiks kui ettevõtete konkurentsivõime säilitamist või parandamist ning siiski soovib mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu menetlemist jätkata, esitas kaubanduskoda eelnõu muutmiseks mitmeid ettepanekuid.
Kaubanduskoda tegi ettepaneku jätta eelnõust välja punkt, mis sätestab mootorsõiduki vanusest sõltuva aastamaksu ja registreerimistasu eraisikute puhul. Kaubanduskoja hinnangul on praegused lahendused vastuolus saastaja maksab põhimõttega. Oma pöördumises toob kaubanduskoda ka välja, et iga-aastast maksu tuleks tasuda üksnes nende Eesti liiklusregistrisse kantud sõidukite pealt, mis on aktiivses kasutuses ja millel on kehtiv liikluskindlustus ning maksustamisperiood oleks seotud liikluskindlustuse kehtivusega.
Lisaks soovitab kaubanduskoda luua fantoomsõidukite probleemile eraldi lahendus, mis võimaldab fantoomsõiduki omanikel fantoomsõiduki senisest lihtsamini registrist kustutada ning ühtlasi soovitab kaubanduskoda võtta kasutusele regulatiivseid või mitteregulatiivseid lahendusi, et tõhustada mootorsõidukimaksu kehtestamisel järelevalvet selle üle, et uue maksu tõttu ei hakataks Eesti teedel veelgi rohkem alaliselt sõitma Tšehhi, Leedu või mõne teise riigi registrisse kantud sõidukitega, et vältida Eestis mootorsõidukimaksu tasumist.
Niisamuti soovib kaubanduskoda teada, mis on mootorsõidukimaksu kehtestamise eesmärk, sest seletuskirja kohaselt on mootorsõidukimaksu kehtestamise eesmärkideks muu hulgas ergutada inimeste autoostuvalikuid keskkonda vähem koormavate sõidukite suunas ning toetada autost loobumist. Kaubanduskoja hiljuti tellitud Norstati uuringust selgus, et 35 % vastanutest on viimase kahe aasta jooksul sõitnud autoga vähem või sama palju, kuid säästvamalt (väiksem auto, väiksem kütusekulu, elektriauto jne). See näitab, et inimesed on motiveeritud ka ilma mootorsõidukimaksuta muutma oma autokasutust säästvamaks ja on seda viimasel ajal ka aktiivselt teinud.
Kõigele lisaks soovib kaubanduskoda teada, mis on mootorsõidukimaksu sihtotstarve ja soovib seetõttu, et eelnõusse lisatakse säte, mille kohaselt tuleb mootorsõidukimaksust riigieelarvesse laekunud raha kasutada maanteetaristu hoiuks ja arendamiseks ning vähem saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks.
„Uue maksu kehtestamine vähendaks ettevõtete konkurentsivõimet ega aitaks kuidagi välja tulla majanduslangusest. Praeguses majanduslanguse ja julgeolekukriisi olukorras võib eelarvetasakaalu poole liikuda ka aeglasemas tempos, mis oleks ühiskonnale jõukohasem. Hetkel peaks riigieelarve tasakaalust olema riigi jaoks olulisem prioriteet ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamine või vähemalt selle säilitamine, kuid mootorsõidukimaksu kehtestamine töötab sellele eesmärgile vastu,“ toonitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Arvamuse avaldamine mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud Mart Võrklaev!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab
Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust mootorsõidukimaksu
seaduse eelnõu kohta.
Kaubanduskoda ei toeta praeguses majanduslanguse olukorras ühegi uue maksu, sh
mootorsõidukimaksu kehtestamist. Uue maksu kehtestamine vähendaks ettevõtete
konkurentsivõimet ega aitaks kuidagi välja tulla majanduslangusest. Mõistame, et
mootorsõidukimaksu kehtestamise üks oluline eesmärk on suurendada riigieelarve
tulusid, mis on seotud sooviga liikuda riigieelarve tasakaalu poole, kuid see eesmärk ei
tohi olla ülimuslik ega tugineda püüetele koguda rohkem maksutulu läbi uute maksude
kehtestamise. Seetõttu leiame, et praeguses majanduslanguse ja julgeolekukriisi
olukorras võib eelarvetasakaalu poole liikuda ka aeglasemas tempos, mis on
ühiskonnale jõukohasem. Hetkel peaks riigieelarve tasakaalust olema riigi jaoks olulisem
prioriteet ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamine või vähemalt selle
säilitamine, kuid mootorsõidukimaksu kehtestamine töötab sellele eesmärgile vastu.
Kui Rahandusministeerium peab riigieelarve tasakaalu poole liikumist olulisemaks
eesmärgiks kui ettevõtete konkurentsivõime säilitamist või parandamist ja soovib
mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu menetlemist jätkata, siis esitame eelnõu
muutmiseks järgmised ettepanekud.
- Vanuse komponent
Eelnõu § 20 lg 1 ja 3 näevad ette, et kui mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja on
füüsiline isik ja sõiduauto on vähemalt viis aastat vana, siis hakkab registreerimistasu
vähenema sõltuvalt sõiduauto vanusest. Kui sõiduauto on vanem kui kakskümmend
aastat, siis on registreerimistasu suuruseks üksnes baasosa, mille suurus on 300 eurot.
Kaubanduskoja hinnangul on selline lahendus vastuolus saastaja maksab põhimõttega.
Kui vanema sõiduauto CO2 näit on kõrgem kui uuemal autol, siis peaks vanema
sõiduauto registreerimistasu olema kõrgem kui uuemal. Eelnõu kohaselt on olukord aga
vastupidine. Mootorsõidukimaksu kehtestamisel tekiks olukord, kus füüsilised isikud
hakkavad kasutama senisest veelgi rohkem vanemaid sõidukeid, sest nende pealt tuleb - maksta väiksemat mootorsõidukimaksu. Seega mootorsõidukimaksu kehtestamine
- süvendaks seletuskirjas (lk 2) välja toodud probleemi, et Eesti autopark on CO2 heite
- järgi peaaegu Euroopa kõige vanem ja saastavam. Ühest küljest ei aita vanuse
- komponent vähendada transpordisektori kasvuhoonegaasi heitkogust, kuid teisest
- küljest avaldaks selline erisus negatiivset mõju ka liiklusohutusele. Põhjus peitub selles,
- et uute või ka uuemate autode turvalisuse nõuded on oluliselt rangemad kui vanematel
- sõidukitel.
- Eelnõu § 20 lg 1 ja 2 sätestavad sarnaselt registreerimistasule ka aastamaksu osas
- vanuse komponendi, mille kohaselt väheneb füüsiliste isikute sõiduautode iga-aastane
- aastamaks, kui sõiduk on vanem kui viis aastat. Selline lahendus on samuti vastuolus
- saastaja maksab põhimõttega ning töötab vastu eesmärgile vähendada
- transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet.
- Kaubanduskoda on seisukohal, et kui Rahandusministeerium soovib
- mootorsõidukimaksu kehtestamise ideega edasi minna, siis peab mootorsõidukimaks
- olema keskkonnamaks. Seletuskirja lugedes ning ka rahandusministri sõnavõtte jälgides
- on meile jäänud mulje, et mootorsõidukimaks on eelkõige keskkonnamaks ja alles teisel
- kohal on riigieelarve tulude suurendamine. Samas, eelnõus oleva vanuse komponendi
- säte, ei viita kuidagi sellele, et tegemist oleks keskkonnamaksuga.
- Kui füüsilistele isikutele suunatud erisuse kehtestamise peamine eesmärk on see, et
- mootorsõidukimaks ei avaldaks vähekindlustatud leibkondadele nii negatiivset mõju, siis
- tuleks vähendada mootorsõidukimaksu määrasid, mitte kehtestada erisus, mis läheb
- vastuollu saastaja maksab põhimõttega.
- Kaubanduskoja ettepanek:
- Jätta eelnõust välja § 20, mis sätestab mootorsõiduki vanusest sõltuva
- aastamaksu ja registreerimistasu kordaja füüsiliste isikute puhul.
- Liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega
mootorsõiduki maksustamine
Eelnõu § 3 lg 1 p 2 kohaselt on aastamaksu objektiks ka liiklusregistrist ajutiselt
kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduk. Siia alla kuuluvad
mootorsõidukid, mille registreeringu on omanik ise soovinud pausile panna (staatus
„ajutiselt kustutatud“ kehtivusega kuni kaks aastat) ja need, mille registreering on
peatunud automaatselt pärast pikemat kui 2-aastast tehnoülevaatuse ja
liikluskindlustuse puudumise perioodi („peatatud“ staatus tähtajatu kehtivusega).
Kaubanduskoja hinnangul on mõistlik maksustada üksnes neid sõidukeid, mis on
aktiivses kasutuses ehk sõidukeid, millel on liikluskindlustus. See tähendab, et
maksustama ei peaks liiklusregistrisse kantud, kuid ajutiselt või automaatselt peatatud
sõidukeid. Meie hinnangul ei ole õiglane maksustada näiteks romusid,
fantoomsõidukeid, hobisõidukeid ja muuseumisõidukeid võrdselt teiste sõidukitega,
mida kasutatakse teedel igapäevaselt. Leiame, et eelnõus sisalduv lahendus on seetõttu
vastuolus saastaja maksab põhimõttega.
Nõustume, et sõidukitel on negatiivne välismõju, milleks on heitmed, materjalikulu ja muu
saaste tootmisel; heitmed kasutamisel; sõltuvus energiatoodetest; ummikud, ajakulu;
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
õnnetused, rasvumine; müra. Samas kui sõidukit ei kasutata, siis ei kaasne sellega
eelpool nimetatud negatiivset välismõju, välja arvatud sõiduki tootmisega kaasnenud
mõju. Seetõttu ei ole mõistlik maksustada sõidukeid, mida ei kasutata liikluses. Näiteks
kui isik kasutab sõidukit üksnes kolmel suvekuul ja selleks ajaks on sõlmitud ka
liikluskindlustus, siis sellisel juhul tuleks iga-aastast maksu tasuda üksnes kolme kuu,
mitte kogu aasta eest.
Kaubanduskoda ei pea mõistlikuks, et Rahandusministeerium soovib
mootorsõidukimaksu kehtestamisega lahendada ka nn fantoomsõidukite probleemi.
Fantoomsõidukitega ei kaasne mingit negatiivset välismõju ning seega puudub vajadus
kehtestada neile keskkonnamaks. Täna on peamiseks probleemiks see, et paljudel
juhtudel ei ole võimalik fantoomsõidukit registrist lihtsasti kustutada ning seetõttu
kajastuvad sellised sõidukid endiselt liiklusregistris. Peatatud kandega sõidukite hulk on
liiklusregistris ligi 300 000 ning meieni on jõudnud hinnangud, et fantoomsõidukeid on
nende hulgas kuni 100 000. Nõustume, et need sõidukid tuleks liiklusregistrist kustutada
ning selle tulemusena väheneks registris olevate sõidukite arv ning ka nende keskmine
vanus. Samas leiame, et mootorsõidukimaksu kehtestamise asemel tuleb leida muu
lihtne lahendus, mis võimaldab fantoomsõidukite omanikel fantoomsõiduk registrist
lihtsasti kustutada. Näiteks võiks fantoomsõiduki omanikul olla võimalus esitada taotlus
fantoomsõiduki registrist kustutamiseks ja kui teatud eeldused on täidetud, siis sõiduk
kustutatakse registrist. Kui hiljem selgub, et tegemist oli romuga, mitte fantoomsõidukiga
või sõidukiga sõidetakse liikluses edasi ja selle pealt oleks tulnud tasuda
mootorsõidukimaksu, siis saab esitada vastavad nõuded selle isiku vastu, kelle taotlusel
sõiduk kustutati liiklusregistrist. Soovitame fantoomsõidukite probleemi lahenduste
kaardistamisel vaadata ka teiste riikide praktikaid, näiteks tutvuda Soome kogemusega,
kus meile teadaolevalt on vastavad meetmed edukad olnud.
Kui Rahandusministeerium võtab arvesse Kaubanduskoja ettepanekut ning loobub
nende sõidukite maksustamisest, mida ei kasutata liikluses, siis sellisel juhul tuleks
muuta ka aastamaksu maksustamisperioodi ja maksustamise korda.
Maksustamisperiood võiks olla seotud liikluskindlustusega ning seega ei peaks
maksustamisperiood olema üksnes aasta, vaid võib olla ka lühem periood. Tehniliselt ei
tohiks olla võimatu kehtestada minimaalseks perioodiks kasvõi ühte päeva, mis oleks
ilmselt kõige õiglasem.
Kaubanduskoja ettepanek:
Jätta eelnõust välja § 3 lg 1 p 2 ning § 27 lg 2. Sellisel juhul tuleb iga-aastast maksu
tasuda üksnes nende Eesti liiklusregistrisse kantud sõidukite pealt, mis on
aktiivses kasutuses ja millel on kehtiv liikluskindlustus ning maksustamisperiood
oleks seotud liikluskindlustuse kehtivusega. Lisaks soovitame luua
fantoomsõidukite probleemile eraldi lahendus, mis võimaldab fantoomsõiduki
omanikel fantoomsõiduki senisest lihtsamini registrist kustutada, kuid
fantoomsõiduki omanikule peab jääma vastutus, kui hiljem selgub, et registrist
kustutatud sõiduk polnud fantoomsõiduk. - Aastamaksu tagastamine
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
Eelnõu § 24 lg-s 2 on kirjas, et mootorsõiduki võõrandamisel või kasutusõiguse
üleminekul maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest makstud aastamaksu
ei tagastata ja maksusummat ei vähendata.
Näiteks kui isik müüb mootorsõiduki 2. jaanuaril teise riiki ning sõiduk kustutatakse Eesti
liiklusregistrist, siis eelnõu kohaselt peab sõiduki müünud isik maksma aastamaksu kogu
aasta pealt. Kaubanduskoja hinnangul ei ole selline lahendus õiglane. Aastamaksu
tuleks tasuda üksnes selle aja eest, kui mootorsõiduk on kantud Eesti liiklusregistrisse.
Kui isik müüb sõiduki välisriiki või sõidukit pole enam muul põhjusel Eesti liiklusregistris,
siis selle aja eest ei tuleks aastamaksu nõuda.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada eelnõu §-i 24 säte, mis võimaldab aastamaksu tagastada või maksusummat
vähendada, kui mootorsõiduk ei ole kogu aasta vältel kantud Eesti
liiklusregistrisse. - Järelevalve mootorsõidukimaksu tasumise üle
Eelnõu § 3 lg 1 kohaselt on aastamaksu objekt liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk
ja liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduk. Eelnõu
§ 3 lg 2 kohaselt on registreerimistasu objekt mootorsõiduk, mis registreeritakse
liiklusregistris.
Eelnevast tuleneb, et kui mootorsõiduk on kantud mõne teise riigi registrisse, siis sellisel
juhul ei tule Eestis tasuda registreerimistasu ega ka aastamaksu isegi juhul, kui
mootorsõidukit kasutatakse liiklemiseks Eestis.
Kaubanduskoja hinnangul esineb kõrgendatud risk, et mootorsõidukimaksu
kehtestamisel hakatakse senisest veelgi rohkem kasutama lahendusi, kus Eesti teedel
kasutatakse mõne teise riigi (nt Tšehhi, Leedu) registrisse kantud mootorsõidukeid, et
vältida Eestis registreerimistasu ja aastamaksu tasumist. Osundame, et juba täna on
välisriigis registreeritud, kuid püsivalt Eestis sõitvate mootorsõidukite hulk kasvanud,
suurendades maksude tasumata jätmise riski.
Eelnõus ega ka seletuskirjas ei ole välja pakutud ühtegi meedet, mis aitaks eelpool
toodud riski maandada. Mõistame, et liiklusseaduse § 76 lg 3 kohaselt tuleb Eesti
liiklusregistris registreerida välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis
registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud
mootorsõiduk ja haagis, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta. Samas
selle sätte kohaselt on võimalik üks aasta vältida Eestis mootorsõidukimaksu tasumist
ning kui Eesti ei teosta selle sätte üle tõhusat järelevalvet, siis on võimalik veelgi kauem
vältida Eestis maksu tasumist.
Kaubanduskoja ettepanek:
Võtta kasutusele regulatiivseid või mitteregulatiivseid lahendusi, et tõhustada
mootorsõidukimaksu kehtestamisel järelevalvet selle üle, et uue maksu tõttu ei
hakataks Eesti teedel veelgi rohkem alaliselt sõitma Tšehhi, Leedu või mõne teise
riigi registrisse kantud sõidukitega, et vältida Eestis mootorsõidukimaksu
tasumist.
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE - Mootorsõidukimaksu sihtotstarve
Eelnõus puudub hetkel säte, mille kohaselt tuleb mootorsõidukimaksust laekuvat tulu
kasutada täiel määral või kasvõi teatud piirmäära ulatused konkreetsete kulude katteks.
Oleme saanud mitmetelt liitudelt ja paljudelt ettevõtetelt tagasisidet, et kui
mootorsõidukimaks tuleb, siis peab see olema sihtotstarbeline maks, mille tulu tuleb
suunata maanteetaristu hooldusesse ja arendusse ning vähem saastavamate
liikumisvõimaluste edendamiseks. Näiteks teekasutustasu osas on liiklusseaduse §-s
1907 kirjas, et teekasutustasust riigieelarvesse laekunud raha kasutatakse
transporditaristu hoiuks. Sarnaselt teekasutustasule peaks ka eelnõus olema sätestatud,
et mootorisõidukimaksust laekuv täiendav maksutulu peaks olema täiendav rahastus
maanteetaristu jaoks, mitte üldiselt riigieelarve kulude katteks. Juhul kui eesmärk on
saada lisaraha muude põhjendatud kulude katteks, tuleks selleks otsida sobivamaid
lahendusi, näiteks käibemaksu või tulumaksu raames.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada eelnõusse säte, mille kohaselt tuleb mootorsõidukimaksust riigieelarvesse
laekunud raha kasutada maanteetaristu hoiuks ja arendamiseks ning vähem
saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks. - Mootorsõidukimaksu kehtestamise eesmärk
Seletuskirja (lk 2) kohaselt on mootorsõidukimaksu kehtestamise eesmärkideks muu
hulgas ergutada inimeste autoostuvalikuid keskkonda vähem koormavate sõidukite
suunas ning toetada autost loobumist.
Juhime tähelepanu sellele, et hiljuti avalikustati Transpordiameti tellimusel ja Kantar
EMORi poolt läbi viidud uuringu „Eesti elanike liikuvuse küsitlusuuring 2021“ tulemused1,
millest selgus, et jalgsi, ühistranspordiga ning jalgrattaga liikumistel on nii linna- kui
maaelanike liikuvuses oluliselt suurem roll kui üldiselt teadvustatakse. Näiteks tuli
uuringust välja, et linnaelanikest kasutab autot liikumiseks 48 protsenti ja maaelanikest
65 protsenti. Linnaelanikud kasutavad maaelanikest rohkem nii ühistransporti kui ka
jalgsi liikumist. Seega mootorsõidukimaksu kehtestamisel oleks äärmiselt negatiivne
mõju just väljaspool suuremaid linnu asuvatele piirkondadele, kus sageli puuduvad auto
kõrval alternatiivsed võimalused liikumiseks. Samas viitavad uuringu tulemused ka
sellele, et inimesed kasutavad juba täna auto kõrval muid liikumisviise ning võimaluse
korral kasutatakse liikumiseks nii ühistransporti, jalgsi liiklemist kui ka jalgrattaid. Seega
ei tasu eeldada, et mootorsõidukimaksu kehtestamise tulemusena hakkavad inimesed
autost loobuma. Seda on võimaluse piires tehtud juba niigi ja ilma maksuta.
Kaubanduskoda tellis hiljuti Norstatilt uuringu, et saada teada, kuidas on viimase 24 kuu
jooksul muutunud inimeste autokasutus ning mis paneks inimesi autokasutust
säästvamaks muutma. Uuringu tulemustest selgus, et 35 protsenti vastanutest on
viimase kahe aasta jooksul sõitnud autoga vähem või sama palju, kuid säästvamalt
(väiksem auto, väiksem kütusekulu, elektriauto jne). Säästvama autokasutuse peamiste
põhjustena toodi välja autoga seotud kulude kokkuhoidmist, töökoht on võimaldanud
1 https://www.transpordiamet.ee/uudised/transpordiameti-uuring-uhistranspordi-ja-rattaga-soidetakseseni-arvatust-rohkem
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
paindlikumat töötamise viisi, võimalus kasutada ühistransporti ning
keskkonnasäästlikuma liikumisviisi eelistamine. Üksnes 10 protsenti vastanutest
kinnitas, et nende autokasutus on suurenenud. See näitab, et inimesed on motiveeritud
ka ilma mootorsõidukimaksuta muutma oma autokasutust säästvamaks ja on seda
viimasel ajal ka aktiivselt teinud. Lisaks soovisime uuringuga teada, mis paneb inimesi
autokasutust säästvamaks muutma. 41 protsenti vastanutest tõi välja, et sissetulekute
kasv, mis võimaldaks osta säästvama auto. Samas kui kehtestada mootorsõidukimaks,
mille pealt tuleb tasuda nii registreerimistasu kui ka aastamaksu, siis see vähendab
veelgi inimeste võimalust muuta autokasutust säästvamaks. Kui
Rahandusministeeriumil on huvi, siis oleme nõus jagama viidatud uuringu täpsemaid
tulemusi. Samas on küsitluse tulemustele tuginedes äärmiselt raske leida tuge
arvamusele, nagu võiks mootorsõidukimaksu kehtestamine oluliselt rohkem motiveerida
inimesi, eriti just maapiirkondades, otsima säästlikumaid liikumisvahendeid. Seda
tehakse siiski juhul, kui rahalised võimalused on selleks olemas. Paraku maksu
kehtestamine omab vastupidist mõju. - Mootorsõidukimaksu määrad
Kui väljatöötamise kavatsuse kohaselt oli eesmärk saada mootorsõidukimaksust
riigieelarvesse ca 120 miljonit eurot, siis eelnõu seletuskirja (lk 24) kohaselt on loodetav
maksutulu juba ca 230 miljonit eurot aastas.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume eelnõu seletuskirjas välja tuua, kui suured on mootorsõidukimaksu
määrad teistes ELi riikides ning kui suure osa moodustab see näiteks
miinimumpalgast. See info võimaldab paremini aru saada, kas Eestis kehtestatav
maks on samas suurusjärgus teiste riikide tasumääraga, võttes arvesse ka
ostujõudu.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja tagasisidet arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirekto
