Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel on elukindlustus 30 protsendil elanikkonnast. Mullu koguti elukindlustuse kindlustusmakseid 60 euro ulatuses ühe elaniku kohta ja kahjukindlustuses 347 eurot inimese kohta.
EKsLi juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul on Eesti inimeste soov enda elu kindlustada väike. „Kui auto ja kodu kindlustamist peavad inimesed loomulikuks, siis enda tervise ja pere toimetulekuga seotud riskide kindlustamist ei tähtsustata veel piisavalt. Sageli loodetakse riigi abile, aga selline muretus rahalise toimetuleku osas võib pikemas perspektiivis lõppeda vaesusriski langemisega,“ ütles Piirsalu.
Piirsalu sõnul panustavad stabiilsed jõukad ühiskonnad kindlustusse märkimisväärselt rohkem. „Kui Eestis koguti elukindlustuse makseid mullu 60 eurot elaniku kohta, siis näiteks Soomes oli see summa 3870 eurot ühe elaniku kohta. Meil võetakse elukindlustust peamiselt surmaga seonduva riski kindlustamiseks. Soomlastel on lisaks pensionikindlustus ja investeerimisriskiga elukindlustus, mis Eestis on tagasihoidliku osakaaluga võrreldes paremal elujärjel olevate riikidega,“ selgitas Piirsalu.
„Stabiilsetes ühiskondades hinnatakse elukindlustust, sest lähedase lahkumisel võib pere ilma kindlustuseta sattuda raskesse majanduslikku olukorda. Samuti mõistetakse, et hea elujärje tagamiseks pensionipõlves tuleb ise ka pensioni koguda,“ lisas Piirsalu.
Piirsalu hinnangul sõltub elukindlustuse tähtsustamine lisaks tervishoiusüsteemile ja elatustasemele ka ühiskonna ajaloolisest kogemusest ja järjepidevusest. „Kui võrreldes Soomega on meil kolossaalne vahe elukindlustuse kindlustusmaksetes, siis näiteks Poolaga oleme sarnased, kus mullu oli kindlustusmakseid 78 eurot elaniku kohta,“ lisas Piirsalu.
Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuhi Merle Kollomi hinnangul on elukindlustus parim kaitse ootamatuste eest, mis võivad elukvaliteeti rikkuda. „Paraku inimesed alahindavad raskete haiguste ja õnnetuste tõenäosust ning jätavad elukindlustuse endale tegemata. Samas kannatab seeläbi perekond, sest ühe sissetuleku kadumisel satub pere tihti rahalistesse raskustesse,“ ütles Kollom.
Kollomi sõnul on sageli inimestel psühholoogiline tõrge mõelda oma surelikkusele. „Inimesi ei kohuta mitte niivõrd elukindlustuse kindlustusmakse, mis võib olla ligi paarkümmend eurot kuus. Pigem on raske tõdeda, kui suur on tõenäosus jääda raskelt haigeks või surra,“ ütles Kollom ja selgitas, et 70 protsenti surmasid on põhjustatud haigustest. „Samuti näeme igapäevaselt paljusid, kes nad kardavad ebaõnne esile kutsuda. Ebameeldiva mõtte edasilükkamine ja ka hirm kaaluvad tihti üles rahalised argumendid, mistõttu jääb paljudel elukindlustus tegemata,“ nentis Kollom.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
