Suures osas Euroopast on inflatsioon aeglustunud 2% lähedale. Seetõttu hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid alandades laenajate elu peagi lihtsamaks muutma. Kahjuks peavad Eesti tarbijad aga endiselt rinda pistma naabritest kiiremini kallinevate hindadega.
Euroala inflatsioon on lähedal eesmärgile
Lõppeval nädalal avaldas Eurostat värsked andmed tarbijahindade kohta Euroopas selle aasta märtsis. Viimased numbrid olid analüütikutele meelepärased – euroala keskmine inflatsioon on kahanenud kõigest 2,4%ni. Meeldetuletuseks küündis see veel aasta tagasi 7% lähedale. Praegune inflatsioonitase on väga lähedal keskpankurite helesinisele unistusele viia keskmine hinnakasv umbes 2% juurde. Tõsi, madalama inflatsiooni saavutamisel on suureks abiks olnud energiahindade normaliseerumine. Maagaasi hind on viimastel kuudel püsinud 25 euro ümber MWh kohta ehk siis tasemel, kus sellega kaubeldi enne sõda. Sellest tulenevalt on elekter muutunud taas soodsaks ja ka nafta hind on püsinud mõistlikul tasemel.
Keskpankurite indu intressimäärasid otsekohe kärpima asuda on jahutanud kiirem alusinflatsioon ehk tarbijahindade muutus toiduained ja energia kõrvale jättes. Samas on ka viimase puhul trend lootustandev. Esmakordselt pärast kahte pikka aastat langes märtsis alusinflatsioon alla 3% taseme, täpsemalt mõõdeti selleks nüüd 2,9%. Samas suurenevad endiselt liiga kiiresti teenuste hinnad, olles märtsis euroalal keskmiselt 4% mullusest kallimad.
USAs edeneb inflatsiooniga võitlemine visalt
Erinevalt Euroopast ei ole liigse hinnatõusuga võitlemine läinud nii edukalt Ameerika Ühendriikides. Sealse keskpanga, Föderaalreservi, poolt eelistatud inflatsioonimõõdik, eratarbimise hinnaindeks, kasvas jaanuaris 2,4%, veebruaris aga 2,5%. Hinnatõusu kiirenemine pole kindlasti see, mida Föderaalreserv taotleb. Samas võiks ehk öelda, et hea, et niigi läks. Nimelt on USAs Euroopaga võrreldes väga erinevas kategoorias paljud teised majandusnäitajad. Kui euroalal mõõdeti mulluseks majanduskasvuks napp 0,5%, siis Ühendriikides kõigele vaatamata 2,5%. Niigi tugevale nõudlusele annab veelgi hoogu USA tohutu eelarvedefitsiit, mis sarnaselt eelmisele aastale tänavu umbes 8%ni küündib.
Suurte keskpankade edasise käitumise osas on turgudel tekkinud seetõttu nüüd ootus, et Euroopa keskpank alustab intressikärbetega varem kui Ühendriikide Föderaalreserv. Rahapoliitilise pöörde võimalikule viibimisele on hiljuti viidanud ka Föderaalreservi juht Jay Powell, tunnistades, et majanduskasv ja inflatsiooni on nende analüütikute ootuseid ületanud ning praegustes oludes ei ole intressimäärade alandamine veel asjakohane.
Kui vaadata finantsturgude „keskmist ootust“, peaks Föderaalreserv intressimäärasid tänavu langetama 0,7% võrra, Euroopa Keskpank aga 0,9% jagu. Ühendriikide majanduse senise hea hoo jätkudes võib seal seetõttu oodata maksimaalselt kolme, kuid pigem ehk isegi kahte intressimäära 0,25% langetust, samas kui Euroopa Keskpank kärbib intressi ilmselt isegi neli korda. Lisaks muule, on Ühendriikides pikem ka teekond, mida mööda minna – meeldetuletuseks on seal peamine intressimäär hetkel 5,5% Euroopa 4% vastu.
SEB prognoosi kohaselt ootab Euroala esimene intressilangetus juunis ja pärast seda tehakse sama veel kolmel korral. Seeläbi langeb Euribori määra kujundav keskpanga hoiuseintress aasta lõpuks praeguse 4% juurest 3%ni, andes euroala riikide majandustele hingamisruumi. Kindlasti mõjutab see soodsalt Eesti peamiseid kaubanduspartnereid, sh ka Rootsit, kelle keskpank muu Euroopaga samas tempos proovib liikuda. Seetõttu võiks aasta teises pooles tasahilju taastuma hakata ka Eesti eksport neisse riikidesse.
Eesti inflatsioon üllatab
Kui euroalal on keskmine inflatsioon jõudnud juba 2% lähedale, siis Eestis püsib hinnakasv sellest umbes kaks korda kõrgem. Märtsis ületas tarbijahinnaindeks mullust taset 3,9% jagu, teiste riikidega võrdluseks paremini sobiv harmoniseeritud tarbijahinnaindeks oli aastaga kasvanud veelgi enam, 4,1%. Seetõttu püsib Eesti endiselt kõige kiirema hinnakasvuga riikide seas. Eestist suurem oli inflatsioon märtsis vaid Austrias ja Horvaatias. Eriti silmatorkav on Eesti kiire inflatsioon naaberriikidega võrreldes. Näiteks mõõdeti Soomes märtsikuiseks inflatsiooniks kõigest 0,7%, Lätis 1% ja Leedus 0,3%. Milles siis seisneb Eesti eripära?
Esmane vastus oleks mõistagi käibemaksu- ja aktsiisitõus, ent see on vaid osa tõest. Nimelt on kõige silmatorkavamaks erinevuseks naaberriikidega võrreldes Eesti energiahinnad. Vähemalt tarbijahinnaindeksi põhjal. Kui igal pool mujal on energia mullusega võrreldes soodsamaks muutunud, siis Eestis aastaga hoopis ligi viiendiku võrra kallinenud. Märtsis suurenesid kulutused eluasemele seetõttu pea 4%. Detailsemaid andmeid märtsi kohta, mis võimaldaksid Eestit võrrelda teiste riikidega, pole veel avaldatud. Kui vaadata aga numbreid veebruari kohta, siis oli elekter Eestis 2023. aasta veebruariga võrreldes 19% kallim. Samal ajal odavnes elekter Lätis 7%, Leedus 32% ja Soomes 18%. Taustaks – Nord Pool börsil oli elekter samal ajal mullusest umbes poole odavam. Kurioosiumi põhjus peitub vahepealses riiklikus sekkumises elektriturule. Nimelt kehtis 2023. alguses veel elektriarvete tasumiseks riiklik toetusmeede, mis elektri hinda alla turutaseme hoidis. Keerulisi arvutuskäike võib olla mõjutanud ka universaalteenus ja hinnang sellele, kui palju majapidamisi seda veel kasutab.
Samas ei piirdu suured käärid naabritega vaid elektri hinnaga. Vaadates teisi olulisi tarbijahinnaindeksi komponente, siis näiteks toit oli veebruaris Eestis mullusest 3% kallim, Lätis piirdus hinnatõus aga 1,5% ja Soomes-Leedus toiduainehinnad hoopis kahanesid 0,5%. Tõsi, Eestis tõusis samal ajal käibemaks, kuid sellest tingitud „õiglane“ hinnatõus on 1,67%. Suuri erinevuseid hinnakasvus võib näha ka erinevate teenuste puhul või moekaupade osas. See viitab, et vaatamata pikalt kestnud majanduslangusele, näevad kaupmehed kohati endiselt võimalust hindasid tõsta.
Mihkel Nestor
SEB Majandusanalüütik
