www.minuaeg.com
2. september 2025 – Valitsus arutas riigieelarve arutelude käigus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ edenemist. Viie aasta töö järel on saavutatud juba ligi 60% riigikogu seatud sihtidest. Eesti on jätkuvalt tugev digivallas ning riigi tõhusas toimimises.
Valitsuse prioriteetideks on kaitstud ja tõhus riik, tugev majandus ning teaduse ja innovatsiooni arendamine. Eesti turvalisus on rahvusvahelises võrdluses endiselt kõrge, kuid inimeste kindlustunne kõigub. Objektiivsed näitajad ehk kaitsekulutused on üle 3% SKP-st ja 88% inimestest peab Eestit turvaliseks. Hoolimata turbulentsetest aegadest, paikneme globaalse nähtavuse indeksis 85. kohal, mis on väikeriigi kohta tubli saavutus ning näitab ennekõike meie majanduslikku, kultuurilist, aga ka sõjalist kohaoleku maailmas.
Majanduses on kriisijärgne taastumine toimunud, ent tootlikkus ja konkurentsivõime on jäänud oodatust nõrgemaks – seatud 10. koha asemel püsime 33. kohal. Samal ajal on Eesti jätkuvalt eeskujuks digiriigina, kus ettevõtluse alustamise lihtsuses oleme maailma esikümnes. Teaduse ja innovatsiooni vallas on edusamme, näiteks kõrge kaubamärkide taotluste arv ja tugev positsioon Euroopa keskmisest kõrgema innovatsioonitasemega, kuid teadusmahukate leiutiste loomine ja arendustegevuse rahastus vajavad selget lisapanust.
Eesti tugevused on turvaline ja uuenduslik riik. Püsiva suhtelise vaesuse määr on langenud 13%ni (enamasti üle 65 a naised, samuti üksikvanemad), sooline võrdsus on ka tasapisi paranemas (olgugi, et Euroopa võrdluses oleme tagapool), meil on küllaltki kõrge hoolivuse ja koostöömeelsuse näitaja (59%).
Pikas plaanis on kasvanud ka annetamine: annetajaid on aastas veidi üle 40%. Samal ajal kasvab tervena elatud eluiga – mehed elavad tervena keskmiselt 57 ja naised 61 aastat, aga peame veel pingutama, et Euroopa Liidu keskmiseni jõuda. Eesti inimesed on tegusad: kolmveerand tööealistest on tööturul ning peaaegu 80% elanikest külastas möödunud aastal kultuuriüritusi. See teeb meie ühiskonna sidusamaks ja loovamaks. Ka sooline võrdsus on tasapisi paranenud.
Murekohad on sündimus ja piirkondlikud erinevused. Suurimaks väljakutseks on sündimuse rekordmadal tase – 1,18. Lisaks kasvavad erinevused piirkondade vahel: näiteks on ühes Eesti otsas inimesed oma elukeskkonnaga väga rahul (91%), kuid teises otsas jääb rahulolu alla 60%. Sama muster kordub ka kohalike omavalitsuste teenuste kvaliteedis, kus rahulolu on langenud. Ka usaldus omavalitsustesse on mõõdukalt languses.
Strateegia „Eesti 2035“ on Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021. Selle väljatöötamises osales 17 000 inimest. Katusstrateegias on toodud viis pikaajalist sihti, mille poole liikumist aitab hinnata statistikaameti lahendus Tõetamm.
Ülevaatega saab tutvuda siin.
