Eelnõu võimaldaks tagantjärele juba välja mõistetud elatisi vähendada
Justiitsministeeriumis ettevalmistatud laste elatisraha eelnõu kohaselt kuuluksid teatud vahemikku jäävad kohtuotsusega välja mõistetud summad automaatselt vähendamisele. Eesti Naisteühenduste Ümarlaua hinnangul suurendaks see oluliselt laste vaesusriski ja hoopis kasvataks kohtute koormust.
„Loodan, et lõpplahendus arvestab siiski eelkõige laste huve,“ ütles Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär Eha Reitelmann.
Kui eelnõu jõustub, siis alates 1. jaanuarist 2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus.
Reitelmann kinnitas, et kohalolijatel oli palju eriarvamusi. „Kõiki ühendas aga soov, et seadusemuudatus tooks võimalikult paljudele kasu ja kahjustaks võimalikult väheseid,“ lausus ta.
Isad tahaksid laste elus osaleda
Ühenduse Isade Eest juhatuse liige Ardi Kadanik sõnas, et asjal on kaks poolt. „Üks on hooldusõiguse küsimus eraldi vaidlusena kohtus ja teine on elatisraha,“ lausus ta. „Elatisraha on sisuliselt isade seadus, sest enamus elatisraha maksjatest on isad. Kui me räägime täna võrdsest kohtlemisest ja võrdõiguslikkusest, siis laste kasvatuslikes küsimustes näeme, et tegelikult isasid diskrimineeritakse.“
Kadanik ütles, et isad tahavad lapse elus osaleda, kuid emasid huvitab sageli üksnes isadelt sisse nõutav raha.
Teine teema, mille tõi välja sotsiaalministeerium, puudutab elatise baassumma sidumist kindla koefitsiendiga või keskmise brutopalga asendamist mediaanpalgaga ja selle arvestamise osakaalu suurendamist.
Reitelmann kinnitas, et need ettepanekud on sotsiaalministeerium teinud ka oma kooskõlastuskirjas.
„Mõlemal juhul oleks tulemuseks elatise summa suurenemine igale lapsele, mis ka ENÜ hinnangul oleks väga positiivne samm,“ lausus ta. „Loodame, et arutelud selles suunas jätkuvad. Samas jääks kohustatud poolele ju alles võimalus mõjuvatel põhjustel taotleda elatise vähendamist, nagu toimub ka praegu.“
Kompromissi leidmine ei ole lihtne
Justiitsministeerium kinnitas, et nad on väga tänulikud kõikidele osapooltele, kes võtsid selle aja, kuulasid teisi ja andsid oma seisukohtade tutvustamise näol panuse, et eelnõu saaks ministeeriumi poolt pakutust veelgi selgem ja õiglasem.
Reitelmann ütles, et arvestades erinevate huvigruppide erinevaid huve ei ole kompromisside leidmine lihtne. „Loodan, et lõpplahendus arvestab siiski eelkõige laste huve,“ lausus ta.
Ministeerium analüüsib ümarlaual tehtud ettepanekuid ning jätkab tööd eelnõuga. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peaks miinimumelatist puudutav eelnõu valitsusse jõudma septembris.
Justiitsministeeriumi ümarlaua äärde kutsuti kõik eelnõu osas arvamust avaldanud asutused ja organisatsioonid, sealhulgas teiste ministeeriumite, advokatuuri, kohtute, notarite koja ja õiguskantsleri kantselei esindajad. Lisaks olid esindatud erinevate huvigruppide – isade, emade, laste ja lasterikaste perede seisukohti kaitsevad organisatsioonid.
