Kui viimase aasta jooksul on langenud paljud pahaaimamatud inimesed telefoni- ja veebikelmuste ohvriks, siis jätkuvalt tehakse ka katseid keelitada heausklikke vanainimesi tegema notariaalseid toiminguid, mille tagajärjel võivad nad kaotada õiguse oma varale või kogunisti ainsa elukoha. Kõige ettevaatlikumad on notarid kinkelepingute ja volikirjade tõestamisel, sest just nende abil proovitakse teinekord vanuritelt võtta õigus nende varale.
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on sagedased olukorrad, kus kahtlaste asjaolude tõttu on notarid loobunud tehingu tõestamisest. „Tihti jõuavad vanainimesed notaribüroosse mõne noorema tuttava, sugulase või koguni lapse mahitusel eesmärgiga sõlmida näiteks kinkeleping või volikiri, millega vanainimene loovutaks oma vara või õigused seda käsutada. Notaribüroos aga selgub, et vanainimene tegelikult ei mõistagi, millele tema allkirja küsitakse ning mis on tehingu tagajärjed. Sellistel puhkudel notar loomulikult keeldub tehingu tõestamisest,“ ütles Saar-Johanson.
Kinkelepinguga võib vanainimene kaotada oma ainsa kodu
Mõnel juhul on tuldud vanainimesega notaribüroosse sõlmima kinkelepingut lapse, sugulase või tuttava kasuks, kuid kohapeal selgub, et vanainimene kaugeltki ei hooma kinkelepingu sisu. Näiteks hiljuti sooviti sõlmida kinkelepingut, millega eakam vanahärra loovutaks oma korteri endast oluliselt nooremale prouale. Tehingut soovis teha antud juhul kingisaajaks olnud proua, kuid tehingu ettevalmistamisel ja asjaosalistega suhtlemisel selgus, et tegelikult oli tegemist ikkagi müügilepinguga, kus korteri müügihind oleks olnud selle turuväärtusest kordades väiksem ning pealegi oli tegu invaliidist vanahärra ainsa elukohaga. „Notar kahtlustas, et eaka inimese heasoovlikkust soovitakse kuritarvitada ning keeldus tehingu tõestamisest,“ ütles Saar-Johanson.
Teise juhtumi puhul broneeris notari juures kinnistu kinkelepingu tõestamiseks aja 80-aastase kinkija noor sugulane, kuid vestluse käigus selgus, et kinkijal puudus tegelikult igasugune soov sellist lepingut sõlmida. Sarnane olukord tekkis 85-aastase pensionäriga, kes soovis notaris sõlmida korteri kinkelepingut. Ka siin oli notarisse minek lapse algatus ning kinkija polnud kindel kas sõlmida kinkeleping või teha hoopis testament. Nimelt tundis vanainimene muret, kas ta saaks korteris ikka jätkuvalt sees elada. Ka see leping jäi lõpuks tõestamata.
Testamendiga üritatakse õed-vennad tulevikus vanemate pärandusest ilma jätta
Kinkelepingud on Saar-Johansoni sõnul üks tavalisemaid viise, kuidas inimeste heatahtlikkust ja usaldust üritatakse kuritarvitada, kuid samamoodi on notarid eriti valvsad volikirjade ja testamentide tegemisel, kui on tajuda välist survet vanainimesele. Näiteks pöörduti notari poole sooviga tõestada volikirja, millel volitajaks 95-aastane vanahärra, kuid vestluses härraga selgus hoopis, et tema osas oli juba kohtus käimas eestkoste seadmise menetlus. Seega jäi volikiri tõestamata.
Samuti on ka juhtumeid, kus lapsed survestavad oma vanemaid tegema testamenti, mis on ilmselgelt ühe lapse kasuks nii, et teistel õdedel ja vendadel poleks tulevikus oma vanemate pärandusele mingit õigust. „Tuleb mõista, et kui notarisse tuleb tehingut tegema inimene, kes selle tagajärgi lõpuni ei mõista – olgu siis kõrge vanuse või terviseseisundi tõttu – pole notaril ka võimalik selliseid tehinguid tõestada. Notari ametikohustusest tulenevalt peame me kaitsma võrdselt kõigi tehingu osapoolte huve,“ rõhutab Saar-Johanson.
