Kuigi inimesed peavad e-sigarette võrreldes tavasigarettidega sageli ohututeks, siis tegelikkuses sisaldab ka nende toss mitmesuguseid kahjulikke kemikaale. Samuti on vähe teada e-sigareti kasutamise pikaajalistest tervisemõjudest.
Terviseameti kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialist Mikaela Pakosta rääkis “Terevisioonis”, kuidas inimesed arvavad mingil põhjusel, et elektroonilise sigareti aerosool koosneb vaid veeaurust ja nikotiinist. “Veeauru võib küll leida, aga põhiliselt on seal ikkagi kemikaalid, mis tekitavad tervisekahjustusi,” lausus ta. Muu hulgas kuulub nende sekka nikotiin.
E-sigaretis leiduvaid aineid on erinevaid, näiteks arseen, tsink, alumiinium. Kemikaalid on aerosooli sees ja on teada, et need on väiksemas või suuremas koguses mürgised. “Kõik e-sigaretid koosnevad erinevatest kemikaalidest ning mis aineid seal veel võivad olla, seda ma täpselt ei tea,” rääkis Pakosta ja lisas, et Terviseametile on teada antud umbes 2400 kemikaalist.
Kõige enam ehk 98–99 protsenti on e-sigaretis glütserooli ja propüleenglükooli. “Need ained tekitavad tossu, et jääks suitsetamist imiteeriv mulje. See võib aga põhjustada kopsupõletikku või hingamisteede haigusi,” sõnas Pakosta.
Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Anna-Liis Veerpalu märkis, et kümnes ühes milligrammis e-sigareti vedelikus võib olla nikotiini kuni 20 milligrammi. Tavasigaretis on piirmääraga lubatud üks milligramm nikotiini. Kuna üks nikotiinikapsel on tavaliselt kaks milliliitrit, võib selles leiduda nikotiini sama palju, kui kahes pakis tubakasigarettides.
“See tähendab, et terve pakk sigarette on võrdeline terve e-sigareti vedeliku suitsetamisega. Tihtipeale inimene tervet pakki sigarette korraga ära ei tee, aga e- sigareti või vedeliku ära tõmbamine võib toimuda väga lühikese ajaperioodi jooksul. Ehk siis nikotiinikogus, mille e-sigaretist saame, on oluliselt suurem kui tavasigareti puhul,” rääkis Veerpalu.
Kui tavasigareti puhul on kõik kemikaalid olnud aastakümneid ühed ja samad, siis e-sigareti puhul muutuvad need aga Veerpalu sõnul pidevalt. “Kui palju ohutum või ohtlikum on e-sigaret tavasigaretist, on seega raske öelda, küll aga on neil sarnased terviseriskid,” sõnas ta.
E-sigareti puhul on rohkem teada lühiajalistest tervisemõjudest, näiteks võivad need põhjustada kroonilist köha ning nohu ja hingamisteede ärritust. Veerpalu rääkis, et leitud on ka seoseid erinevate kopsukahjustuste ja -põletikuga. Seda aga eelkõige välismaal, sest seal on e-sigaretid kauem turul olnud ja tervisehädadki rohkem välja löönud.
E-sigarettide puhul on väga ohtlikud ka lõhna- ja maitseained. Ühelt poolt võivad taolised lisaained kasvatada kopsukahjustuste tekkimise riski. Suurema hädana meelitavad need aga Mikaela Pakosta sõnul noori nikotiini juurde. Nikotiinisõltuvusest on aga raske vabaneda. Seda eriti noortel, kelle aju alles areneb. Lisaks seostatakse nikotiini tarbimist teismeeas näiteks tähelepanuhäirete tekkimise ja õpiraskustega.
“On ka selliseid e-sigarette, kus nikotiini ei ole sees. Need on puhtalt noorte kaasamiseks. Kui tore on alustada maitsega sigaretiga, aga rõhutan, et Eestis ei ole ükski maitse peale mentooli ja tubaka lubatud,” sõnas Pakosta. Ometi neid leidub. Terviseamet küll keelab selliste toodete turule tuleku, aga tema sõnul minnakse sellest mööda. Maksu- ja tolliamet püüab piiri peal tooteid kinni nii palju kui võimalik, kuid täielikult pole võimalik nende riiki jõudmist takistada. “On näha, et nende toodete müük on kasulik,” ütles ta.
Anna-Liis Veerpalu nentis, et lisaks on leidnud tootjad seaduseaugu. Maitsestatud e-vedelikud on küll keelatud, aga maitsestajaid saab osta eraldi ja inimesed saavad need kokku segada.
E-sigaretile kehtivad samad piirangud, mis tavasigaretile: avalikes ruumides on suitsetamine keelatud. “Ma paneksin inimestele südamele, et meie ise kujundame norme ja oleme eeskujuks. Kui näeme, et keegi siseruumis suitsetab, siis koputame õlale ja ütleme, et siin on e-sigareti tarvitamine keelatud, mina ei taha olla passiivne suitsetaja ja auru sisse hingata. Meil võiks olla julgus seda teha,” lausus Veerpalu.
Inglismaa Tervisekaitse Organisatsioon (Public Health England) on analüüsinud e-sigarettide tervisemõjude kohta kogutud uuringuid viimased kümmekond aastat. Möödunud aastal ilmunud ülevaates järeldasid teadlased, et e-sigaretid ei ole riskivabad, eriti nende jaoks, kes pole kunagi varem suitsetanud. Ühtlasi oleks vaja teha endiselt pikemaajalisi uuringuid, et näha, kuidas e-sigaretid pikemas plaanis inimese tervisele mõjuvad.
Samas järeldasid ülevaate autorid, et võrreldes tavaliste sigarettidega on e-sigarettides oluliselt vähem aineid, mis põhjustavad vähki ning hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. Samuti on e-sigarettides üldiselt vähem nikotiini kui tavalistes sigarettides. Küll aga võib veipides tarvitada rohkem toodet kui tavalisi sigarette tõmmates.
Tervishoiualaste sekkumiste mõju analüüsiva organisatsiooni Cochrane teaduskirjanduse ülevaate kohaselt aitavad e-sigaretid jätta suitsetamist maha sagedamini kui teised nikotiiniasendajad. Seni tehtud uuringute põhjal võib õnnestuda see saja inimese kohta neljal inimesel rohkem. Seda eriti juhul, kui sellega kaasneb täiendav nõustamine. Samas nentisid ülevaate autorid, et kasuliku mõju ulatuse täpsemaks hindamiseks tuleb teha täiendavaid kliinilisi uuringuid.
Err.ee
