„Digitõendite omamine üksi ei anna õigust reisimiseks, vaid tuleb veenduda, millised on sihtriigi nõuded,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala.
1. juuliks peaksid kõik Euroopa Liidu riigid olema üle läinud ühisele digitaalse covidi tõendi tunnistamise süsteemile. Eesti võttis 10. juunist kasutusele EL-i terviklahenduse ehk kolm erinevat tõendit, mis kinnitavad covidi vastu vaktsineeritust, negatiivse testi tulemust või läbipõdemist.
Kuigi kuni augusti keskpaigani on inimestel õigus n-ö üleminekuajal reisida ka vana tõendiga, soovitas Joala neil, kes endale vaktsineerimise tõendi loonud enne 10. juunit ja plaanivad lähiajal reisida, teha patsiendiportaalis (digilugu.ee) uus EL-i digitaalne tõend.
„Suurimad väljakutsed digitõendi rakendamisel on olnud seoses inimeste ootuste juhtimisega seoses EL-i digitaalsete tõenditega. Tuleb aru saada, et tegemist ei ole „passiga“ ehk reisidokumendiga, mille omamine automaatselt õigusi annaks,“ märkis Joala.
Ta selgitas, et ainult digitaalse tõendi omamine automaatselt eneseisolatsioonist vabastada ei pruugi. „Vaktsineerimistõendi puhul tuleb näiteks veenduda, millised on sihtriigi nõuded vaktsineerimiskuuri läbimise osas, nt kas piisab kui on tehtud ainult üks doos kahest. Või kui palju aega peab olema möödas teisest vaktsiinidoosist, enne kui saab eneseisolatsioonivabalt reisida.“
Oluline on Joala sõnul meeles pidada, et need nõuded võivad riigiti erineda, samuti võivad kohalduda erinevad reeglid transiitriikides. Testitõendi puhul on oluline veenduda sihtriigi ajanõuetes – kas testitulemus kehtib seal 24, 48 või 72 tundi?
Ligi 87 000 tõendit
Digitõendi tehnilise lahenduse eest seisva Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) kommunikatsioonijuhi Karilin Engelbrechti sõnul on EL-i covidi digitõendid Eestis hästi vastu võetud. Vähem kui kuu ajaga on kolme eri liiki tõendeid tänaseks kokku genereeritud 86 696 korda. Eestis on loodud 69 762 EL-i immuniseerimistõendit, 13 110 läbipõdemise tõendit ja 3824 negatiivse testi tõendit.
„Tõendeid on tehtud juba kümneid tuhandeid kordi korda. Seda saab teha vaid digitaalselt tervise infosüsteemi andmete pealt logides sisse patsiendiportaali ning valides endale seejärel sobivat liiki EL-i covid tõendi. See, kuidas tõendit edasi kasutada, kas nutiseadmes või välja prindituna, on iga inimese enda otsustada,“ täpsustas ta.
Samas ei oma TEHIK infot, milleks inimesed tõendeid loovad, kuid kindlasti on need abiks piiriületusel. „Tõenditel olev info sisestatakse tervishoiuteenuse osutajate poolt, mistõttu on üksikutel juhtudel andmete sisestamisel või edastamisel ette tulnud ka vigu ja inimesel ei ole võimalik tõendit genereerida. Seetõttu soovitamegi oma tõend luua mõni päev enne piiriületust, sest sellisel juhul on võimalik pöörduda tervisoiuteenuse osutaja poole ja vajadusel puudulikud andmed kas sisestada või parandada,“ selgitas Engelbrecht.
Homseks peavad kõik EL-i riigid valmis olema teiste riikide tõendeid tunnustama. Samas ei saa Eesti garanteerida teiste riikide valmisolekut ning samuti jääb riike, kes kasutavad antud üleminekuaega kuni augusti keskpaigani.
Kuuenädalane üleminekuaeg
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Hanna Hinrikus lausus, et praeguseks on uue süsteemiga ühinenud 20 liikmesriiki, kes ka digitõendeid väljastavad. „Loodame, et 1. juuliks on kõik valmis. Iseenesest näeb määrus ette kuuenädalase järkjärgulise üleminekuaja liikmesriikidele, mil on veel võimalik kasutada muid vorme, mida tuleks teistes liikmesriikides aktsepteerida,“ mainis ta.
Teisipäevasel Euroopa Komisjoni pressikonverentsil tehti ka teatavaks, et volinikud Stella Kyriakides ja Didier Reynders saatsid esmaspäeval kirja kõigile liikmesriikidele, et meelde tuletada 1. juuli tähtaega.
Kõige uuema infoga digitõendite kasutamiseks saab tutvuda veebilehel reisitargalt.vm.ee või reopen.europa.eu.
