Erinevate uurimuste põhjal väidetakse, et üks viiest naisest põeb mingil ajajärgul oma elus depressiooni. Kõige suurem risk depressiooniks on siiski 40- 59 eluaastate vahemikul. Naised on stressfaktoritele ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed.
Vastus peitub bioloogiliste ja geneetiliste tegurite kombinatsioonis, millele aitavad kaasa menstruatsiooni, sünnituse ja menopausiga seonduvad hormonaalsed muutused. Sellele lisandub töö, perekondlike kohustuste ja sotsiaalsete rollidega kaasnev stress.
On leidnud kinnitust fakt, et juhtivatel kohtadel töötavate naiste depressioonirisk on palju suurem, kui samal positsioonil olevatel meestel.
Põhjuseks leiti asjaolu, et naistel tuleb pidevalt ennast tõestada ja võidelda stereotüüpidega. Samuti lisavad pingeid kodu eest hoolitsemine, emaks olemine ja hea väljanägemine.
Arvatakse, et 10-20% naistest põevad sünnitusjärgset depressiooni. Siiski diagnoosimise ja abini jõuab neist vaid ligi veerand. Sünnitusjärgne depressioon avaldub umbes 2-3 kuud peale lapse sündi. Selles naiste depressiooni vormis mängivad rolli erinevad tegurid, nagu näiteks hormonaalse tasakaalu häirumine, elumuutus, ülepinge ja psühhosotsiaalsed tegurid ja riskid.
Kuna see on väga spetsiifiline teema, siis käsitleme antud depressioonivormi lähemalt tulevikus.
Statistiliselt esineb depressiooni naistel on kaks korda rohkem kui meestel. Samas on võimalik, et antud statistika ei näita tegelikku olukorda. Naised on tavapäraselt oma meeleolu suhtes avatumad ja pöörduvad rohkem arstide poole.
Seoses sellega saavad naised meestest suurema tõenäosusega depressiooni ravi, kuna neil diagnoositakse probleem ja kuvatakse statistilistes näitajates. Meeste ja naiste depressiooni sümptomid võivad olla samad, kuid nad tajuvad neid erinevalt.
Naised panevad märkavad suurema tõenäosusega oma süvenenud väsimust, vähenenud huvi seksuaalelu vastu, abituse ja lootusetuse tunnet.
Seoses eelnimetatutega ei algatata uusi ettevõtmisi ja otsustamine muutub keerulisemaks. Naistel tõuseb alkoholi ja muude mõnuainete kuritarvitamise risk!
Depressioonile võivad viidata:
- jätkuv kurbus, ängistus,
- varajane ärkamine või liigmagamine,
- isupuudus või kasvanud isu,
- rahutus, ärrituvus,
- ravile allumatud füüsilised sümptomid,
- enesetapu või surmamõtted.
Statistika ei valeta, aga minu praktika ja kogemus näitavad, et mitte kõik naised ei ole avatud näitamaks või tunnistamaks oma probleeme. On väga palju juhuseid, kui naise depressioon jääb alguses täiesti märkamatuks näiteks sõbrannadele või töökaaslastele.
Naised tunnevad kohustust olla sotsiaalselt tunnustatud, heatujulised ja „õnnelikud“. Need on põhjused, miks tihti näidatakse ennast ja enda elu positiivses valguses isegi siis, kui kõik on koost lagunemas. See on ka põhjus, miks näiteks ka paljud koduvägivalla juhtumid jäävad pikkadeks aastateks tuvastamata.
Depressiooni all kannatav naine väljendab enda negatiivseid tundeid tihti just kodus ning võib muutuda seeläbi „mürgiseks“, tänitavaks, saada raevuhoogusid väiksematestki asjadest, valada viha välja laste peale ja nutta ilma põhjuseta.
Naised võivad sattuda kergemini ka väärkohtlemise ning vägivalla ohvriks, mis põhjustab omakorda lisastressi ja süvendab depressiooni. Samuti ohustab naiste vaimset tervist paarisuhte vägivald, töökohas esinev kiusamine ja sooline diskrimineerimine.
Praktika on näidanud, et kuigi mehed märkavad muutusi, ei oska mehed seostada naiste muutunud käitumist depressiivsete sümptomitega. Asja ei paranda ka asjaolu, et sellises olukorras hakkavad mehed hoopis kodust ja naisest eemalduma.
Mehed seostavad naise muutunud käitumist eluliste raskustega näiteks lapse sünniga, rahaprobleemidega, raskustega tööl. Mees ei oska arvatagi, et tegemist võib olla vaimse tervise häirega, mitte mööduva tujukuse või halva meeleoluga. Igal juhul ohustab naise ravimata depressioon paarisuhte jätkuvust ja kvaliteeti. Ema depressiooni all kannatavad kindlasti ka lapsed, olenemata vanusest.
Niisiis enda kogemusest tulenevalt võin öelda, et ei tasu loota selle peale, et küll naised oskavad, teavad ja avastavad ise depressiooni sümptomeid. Seletamatud valud, unehäired, üleliigne muretsemine, närvilisus ja ärrituvus – need on kindlasti ühed märgid, mida perel, sõpradel ja tuttavatel tasuks tähele panna.
Mida siis ise saaks ära teha, et depressiooni eemal hoida?
- Leida usaldusväärne inimene ja rääkida muredest ausalt ja teesklemata.
- Proovi keskenduda ainult kõige tähtsamatele asjadele.
- Ära võrdle ennast teistega, see on sinu elu ja tunded!!!!!!!
- Leia alati päevas üks hetk iseendale.
- Leia nauditavad tegevused, see ei pea olema midagi suurt: piimakohv šokolaadiga, veeprotseduurid, uus harrastus, mõnus hetk looduses jne.
- Ole enda vastu armuline, enamus naiste ajakirjade pilte on fotošopitudJ
- Näita oma armastust sellele „kõige tähtsamale“ inimesele ja muidugi ka teistele!
- Ära süüdista ennast, tee lihtsalt parim ja see aitab.
- Armasta ennast, sa oled sinu kõige armsam inimene!!!!
Kõikidele meile, naistele, Ilusat Naistepäeva ja oleme ikka säravad ja depressioonitud!!!!
