Depressioon ja ärevushäired

Depressioon – mõiste tõi 1845. aastal käibele Saksa psühhiaater Wilhelm Greisinger. Edaspidi võtsid selle nimetuse kasutusule ka teised teadlased ning tänapäeval kasutatakse seda sõna juba massiliselt. Ülemaailmsed uuringud näitavad, et 15 kuni 20 protsenti täiskasvanuist kannatab tänapäeval depressioonisümptomite all ja vähemalt 12 protsendil neist esineb depressiooni. Miks see nii on?

Vallandamata ja lahendamata tunded

Inimloomuse normaalseks osaks on tunda emotsioone nagu kurbust, hirmu, ahastust või ärritust. Kui need tunded jäävad elusündmustest tingituna pikaajaliselt mõtestamata või lahenduseta, tekib depressioon.
Depressiooni nimetus tuleneb inglise keelsest sõnast „depress“ allasurumine. Need on traumad, mis on maha surutud ja kõrvale lükatud. Traumad võivad olla näiteks armastatu kaotus, vanemate surve olla edukas, ahistamisest tulenev häbi, hirm üksinduse, hakkamasaamise või vananemise ees jne. See tähendab inimene surub väljaelamata tunded alla, kuna ei julge või ei oska nende tunnete ja olukordadega hakkama saada.
See negatiivne läbikäimata energia hakkab otsima väljapääsu ja nendeks on tavaliselt ärevushäired, meeleoluhäired, masendus, ängistus, rõhutus, hirmud jne. Keha näitab ärevuse ja rahutusega, et probleem vajab lahendust.

Depressioon ja sisemaailm

Depressioonid ja ärevused näitavad seda, et inimene ei tunne ise ennast. Pole õpetatud endasse vaatamist, emotsioonide juhtimist ja oma sisemaailmaga töö tegemist. Samuti ei soosi endasse vaatamist ka tänapäeva kiire ja muutusterohke maailm, saavutuskultus ning suurel hulgal kohustused. Inimestel lihtsalt pole aega mõelda oma mõtteid lõpuni ja korrastada nn oma sisemaailma faile. Nii nagu arvutis on vaja luua aeg ajalt kord, nii on ka vaja sisemaailma korrastada.
Depressiooni ja ärevust võivad põhjustada veel teised mitmesugused tegurid, näiteks geneetika, keskkond, elustiil, keerulised ja puudulikud lähedussuhted, narkootiliste ainete või alkoholi väärtarvitamine, ajukeemia tasakaalu puudumine või muud tervislikud tingimused.
Mitmed loetletud põhjused taanduvad lahendamata emotsionaalsetele probleemidele, puuduvatele toitainetele organismis ja tervist kahjustavale eluviisile. Kõik need vajavad lahendusi või professionaali abi.

Depressioon – tema algus ja kulg

Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla:

hetkeline ehk depressiivne afekt- meeleolu, mis kestab päevi või
kliiniline depressioon – mis kestab mitu kuud, isegi aastaid.

Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. Meeleoluhäirete kogemine võib olla ebameeldiv kogemus neile, keda see mõjutab ja nende perekonnale, aga lisaks võib see olla ka potentsiaalselt ohtlik olukord, mis viib muude tervisetüsistuste või isegi enesekahjustamiseni.

Mis vahe on depressioonil ja ärevushäirel ning kuidas neid ära tunda?

Depressiivseid häireid iseloomustab püsiv kurbuse või lootusetuse tunne, ajutised enesetapumõtted või teod ja igapäevase ühiskondliku ja töise tegevuse funktsiooni-kahjustused. Vikipeedia annab depressioonile järgmise selgituse – depressioon ehk masendus on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Mõned järgmistest depressiivsete häirete sümptomitest esinevad depressiooni põdevatel inimestel peaaegu iga päev, nädalate, kuu ja aastate kaupa:

Masendusmeeleolu kestab suurema osa päevast
Huvi või naudingu puudumine tavapärastes tegevustes ja suhetes
Kurnatus või energiapuudus
Unetus (magamajäämise või magamas püsimise probleemid) või hüpersomnia (liigne unisus päeva ajal)
Kontsentratsioonivõime või otsustusvõime puudulikkus
Väärtusetuse, abituse, lootusetuse ja/või süü tunded
Surma või enesetapu mõtted

Ärevushäirete all kannatavad inimesed kogevad pidevaid mure-, hirmu- või paanikatundeid, sageli olukordades, kus enamik inimestest tunneb end mugavalt või vabalt.

Stressi (sh ärevus, ärrituvus, paanikahood, depressioon) ja ainevahetushäire seos

Stress mõjutab otseselt närvisüsteemi, mis on tihedalt seotud soolestiku tegevusega. Närvisüsteemi võib jaotada kaheks – sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline närvisüsteem tagab organismi toimimise stressi – või ohuolukorras, parasümpaatiline aga siis, kui organism on rahuolekus.
Ohu olukorras keha justkui tardub –tuleb otsustada kas võidelda või põgeneda. Igasugune stress annab läbi närvisüsteemi ajule märku ohust. Sisse lülitub sümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatilise närvisüsteemi käivitumisel suunab keha kõik ressursid (energia, verevarustuse, toitained) lihastesse ja pähe selleks, et leida ruttu jõud võitlemiseks või põgenemiseks. See olukord toimub kõigi keha teiste süsteemide arvelt.
Pideva stressi korral on seedesüsteemi verevarustus ja toitainete transport kudedesse ja rakkudesse häirunud, sest kogu tähelepanu ja energia on pidevalt lihastel. See kurnab ka lihaseid. Alaline lihaspinge põhjustab lõpuks lihaskangust ja valu. Pinges lihastest ei liigu korralikult läbi veri, vesi ega energia. Sellest võib järeldada, et fibromüalgia (lihaspinged ja valud) võib tekkida stressist ja abi võib saada nt hoopis B-vitamiinide ja magneesiumi suurendatud doosidest, mis on vajalikud närvisüsteemi jaoks. Stressi olukorras pole inimestel ka suguiha, sest verevarustus on mujal. Suguiha tekib lõõgastunud ja rahuolekus. Pikaaegse stressi tulemuseks on raku alavarustatus toidu, vee ja hapnikuga, mis põhjustab rakukahjutusi. Kui keharakud on näljas ja koostlagunemas, siis ei saa inimene mitte kuidagi olla rõõmus ja heas meeleolus. Kui siia juurde lisada veel ühekülgne ebatervislik ja toitainetevaene toitumine, vähene veejoomine ja liikumine, on tulemuseks tõsised kroonilised haigused.

Enne antidepressantide ostmist proovi ära teised lahendused nt:

Muuda elustiili – vähenda suitsetamist, alkoholi ja kohvi tarbimist.
Vaata üle oma toitumine – esineda võib toidutalumatust ja toiduallergiat. Toidutalumatuse korral on mittetalutav toit kehale mürk, mis mõjub kahjustavalt närvisüsteemile. Tsöliaakia põhjustab depressiooni. Just nisu-, piima-, suhkru- ja lihatooted on peamised toiduained, mida keha ei pruugi taluda.
Vähenda suhkrust tehtud toodete tarbimist, need põhjustavad keha hapestumist. Happelises keskkonnas tekivad põletikud ja erinevad rasked haigused. Liigne suhkur kahjustab närvisüsteemi.
Lase võimalusel üle mõõta oma vitamiinide, mineraalide, rasv- ning aminohapete tasemed. Puuduvad mikro- ja makrotoitained tekitavad organismis ärevust, kuna kehal lihtsalt ei ole aineid, millest hoida end toimimas ja millest ennast ülesehitada nt ajurakud koosnevad suurel hulgal rasvadest ja kui inimene ei söö rasvu nt kalaõli, oliiviõli, kanepiõli, kreekapähkliõli (omega 3, 6, 9 rasvad), siis lihtsalt aju on paanikas, kuna puudub aju ja ajutegevuse jaoks oluline aine. Magneesiumi ja B-vitamiinide puudus tekitab häireid närvisüsteemis põhjustades ärevust, ärrituvust jne.

Tarbi rohkelt vett

Tarbi rohkem vett, kuna inimene koosneb 60-70% veest ja kui puudub vesi, siis ükski protsess kehas toimida ei saa, kuna vesi on üks kõige olulisemaid ained, mida vajab absoluutselt iga kehaosa ja rakk oma protsessiks. Keha annab ebamugavustundega märku, et kehal on halb.
Liigu rohkem– trenn e. füüsiline liikumine on parim negatiivsete energiate vabastamise vahend ja õnnehormooni serontoniini tootja. Liikumine põletab kehas oleva suhkru e. kalorid. Suhkru e. süsivesikute põlemisel tekib kehas energia. Mida rohkem liikumist ja hapnikku, seda rohkem tekitatakse keharakkudes mitokondreid „rakujõujaamu“, mis vastutavad energia tootmise eest.
NB! Palu perearstil võtta kilpnäärme (nt Hashimoto türeoidiit), aneemia (c-vitamiini ja raua puudus), pärmseene Candida albicansi poolt põhjustatud kandidoosi ja düsbakterioosi analüüsid, et välistada need haigused, mis tekitavad samuti väsimust, une- ja ärevushäireid ning depressiooni.
Kui depressioon on arenenud väga tõsiste sümptomiteni, siis lase vajadusel arstil määrata antidepressandid, kuna need aitavad olukorra hetkeks kontrolli alla saada ja võita aega lahenduste otsimiseks.

Mida depressiooni või ärevushäire korral lisaks manustada? Psühholoogid soovitavad!

Kergematel juhtudel enne keemilisi antidepressante proovi looduslikke ärevushäireid maandavaid toidulisandeid nagu 5-HTP (aminohape, millest keha toodab serontoniini -õnnehormooni), B-vitamiinid, D-vitamiin, magneesium, Ashwagandha. Kõik need ained osalevad väga suures osas just närvisüsteemi töös, mille puudumisel tekivad närvisüsteemihäired ja kahjustused.
Lisaks korrasta soolestiku mikrofloora, kuna just sealt saavad peamiselt alguse ainevahetushäired. Puhasta soolestik (peen- ja jämesool) kiudainetega, likvideeri parasiidid parasiidivastaste taimedega (kõrvitsaseemned, Must pähkel, Neem, Pau D´Arco), võta lisaks põletikuvastaseid aineid nt kurkumiin (kasutatakse ka depressiooni ravis), võilill, D3-vitamiin ja asenda kahjulikud bakterid kasulikega süües probiootilisi toite nagu hapendatud aedviljad, hapukapsas, toorpiimast tehtud hapupiim, keefir või tarvita probiootikume e. piimhappebakterid toidulisandina, kuna hapendatud tooted ei pruugi anda vajalikku kogust probiootilist kultuuri, mis kataks kogu soolestiku kasulike bakteritega. Kasulikud piimhappebakterid vastutavad sooleseina kaitsmise eest, lagundavad ja peenestavad toitu, neutraliseerivad kahjulike mikroobe, viivad välja mürk- ja jääkaineid ning hoiavad nii meie vaimset kui füüsilist tervist.
Mine vajadusel psühholoogi või terapeudi juurde, kes aitab sisemised traumad ja hirmud lahti mõtestada ja vabastada.