D-vitamiini puudus kimbutab maailmas hinnanguliselt miljardit inimest. Eesti teadlased viisid hiirte peal läbi katse, mille tulemused näitasid, et D-vitamiini puudus halvendab lühi- ja pikaajalist mälu.
Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant Kelli Somelar-Duracz ütles, et D-vitamiin on oluline mikrotoitaine, mis mängib märkimisväärset rolli närvisüsteemi töös. “D-vitamiini puudusest on ühe riskirühmana rohkem ohustatud eakad, kelle D-vitamiini sünteesivõime nahas on vähenenud ja kes viibivad potentsiaalselt vähem päikesevalguse käes ning kelle kehakoostisest moodustab suurema osa rasvkude, kus rasvlahustuv D-vitamiin ladestub,” selgitas ta.
Teadlaste hiirte peal läbi viidud katsete eesmärk oli välja selgitada, kas D-vitamiini pikaajaline puudus halvendab vananedes kognitiivseid funktsioone ja kuidas see mõjutab vastuvõtlikkust stressi suhtes.
Kelli Somelar-Duracz sõnas, et katse tegemiseks jagati hiired tarbitava toidu alusel kahte rühma: kontrollrühm ja D-vitamiini defitsiidis rühm, kelle toidus puudus D-vitamiin. Viis kuud pärast defitsiitse dieedi algust hinnati hiirte mälu. Katsete tulemused näitasid, et D-vitamiini puudus halvendas hiirte lühi- ja pikaajalist mälu. Seejärel tekitati mõlemas rühmas pooltele hiirtest kroonilist ettearvamatut mõõdukat stressi, et hinnata, kas D-vitamiini puudus võiks võimendada pikaajalise stressi negatiivset mõju. Stressi järel hinnati keskkonnaga seonduva hirmumälu kinnistumist ja ümberõppimist. Lisaks testiti hiirte enesehoolitsuskäitumist.
“D-vitamiini puudus halvendas hirmumälu kinnistumist ja hiirte ümberõppimise võimet. Erinevalt kontrollgrupi hiirtest ei ununenud D-vitamiini puuduses hiirtel varasemalt kindlas keskkonnas kogetud negatiivne stiimul,” ütles doktorant.
Ühtlasi näitasid katsed, et stress ja D-vitamiini puudus eraldiseisvatena pärssisid enesehoolitsuskäitumist, vähendades karvkatte puhastamisele kulunud aega. Kuid kui pikaajaline stress ja D-vitamiini puudus esinesid koos, parandas see hiirte enesehoolitsuskäitumist. On võimalik, et eelnevalt väljakujunenud mäluhäired mõjutasid neil hiirtel stressi kogemist ning et mäluhäire foonil avaldas stress teistmoodi käitumismustri. Seega sai järeldada, et pikaajaline D-vitamiini puudus põhjustas hiirtel häireid lühi- ja pikaajalises mälus ning hirmumälu kinnistumises ja ümberõppimises. Küll aega ei tuvastatud, et D-vitamiini puudus süvendaks stressist tingitud mäluhäireid.
Selgitades mäluhäirete võimalikke põhjuseid, võtsid teadlased vaatluse alla ajupiirkonnad, mis on olulised mälu- ja õppimisfunktsioonides. Neis piirkondades leiti närvirakkude kadu ning põletiku ilminguid, mis võivad olla mäluhäirete kujunemise aluseks.
Kuigi katsed viidi läbi hiirte peal, võivad tulemused anda aimu sellestki, kuidas D-vitamiini puudus inimesi mõjutab. Kelli Somelar-Duracz rääkis, et inimeste peal ei ole võimalik aga taolisi katseid läbi viia. “Me ei saa võtta pooltelt inimestelt toidust D-vitamiini ära ja pikaajalist D-vitamiini puudust tekitada,” sõnas ta.
Varem on vaatlusuuringute käigus leitud, et inimestel, kes vaevlevad D-vitamiini puuduses, esineb sagemini mäluhäireid või dementsust. Küll aga on vaatlusuuringute puudus see, et ei ole võimalik selgitada kumb esines enne: kas dementsus ja mäluhäired või D-vitamiini puudus.
Err.ee
