Terviseamet koondas kokku info, mida silmas pidada käesoleval viirushooajal. Praegu ei kehti riigis ühtegi piirangut või kohustust seoses COVID-19 haigestumisega. Küll aga tasub meelde tuletada mil viisil on võimalik ära hoida nakatumist, millal peaks ennast viiruse suhtes testima ja kes võiksid kaaluda sel hooajal COVID-19 vastast vaktsineerimist.
- Kust saab infot COVID-19 haigestumise kohta?
Terviseamet teeb jätkuvalt igal nädalal epidemioloogilist ülevaadet, kus on olemas andmed nakatumise ja viiruse leviku kohta. Kõik andmed on koondatud Terviseameti kodulehele.
- Milline on Terviseameti prognoos käesolevaks viirushooajaks?
Uue sügis-talvise gripi ja COVID-19 hooaja raskusaste ning epidemioloogilise ohtlikkuse tase sõltuvad otseselt viiruste tüvedest, elanikkonna läbipõdemis- ja vaktsineerimisjärgsest immuunsusest. Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi varjatult ning lainetena. Praegu saab haigestumuse intensiivsust hinnata madalaks, kuid on täheldatud väikest kasvutrendi.
- Kuidas saan ennast kaitsta COVID-19 nakatumise eest?
Mistahes viirushaiguse ennetamiseks on oluline kinni pidada üldistest hügieenireeglitest: pesta regulaarselt käsi, aevastamise ja köhimise korral tuleb nina või suu katta salvrätikuga, haigustunnuste esinemise korral tuleb püsida kodus.
- Mis on COVID-19 sümptomid?
Puhtalt sümptomite põhjal pole võimalik öelda, mis viirushaigusega on tegu. COVID-19 haigestumine võib väljenduda kergete külmetushaiguste sümptomitena: nohu, köha, palavik, väsimus ja üldine nõrkus, kurguvalu jne.
Sõltumata, mis haigestumisega on tegu, tuleb haigustunnuste esinemisel püsida kodus.
- Mida pean COVID-19 haiguskahtluse korral tegema?
Haigussümptomite ilmnemisel on soovitatav võtta ühendust perearstiga ja pidada temaga nõu testimise ning ravi osas. Riskirühma inimesele võiks olla testimise tulemus kasulik edaspidiseks COVID-19 vaktsineerimise planeerimiseks. Haigussümptomite korral, sõltumata COVID-19 testitulemusest, tuleb püsida kodus.
- Kuidas peavad käituma COVID-19 lähikontaktsed?
Lähikontaktsetel on soovituslik jälgivad oma tervist viie päeva päeva jooksul. Haigusnähtude esinemisel tuleks jääda koju. Põhimõte laieneb kõikidele respiratoorsetele viirusnakkustele.
- Kas regulaarne COVID-19 kiirtestimine on vajalik?
Profülaktiline (ehk asümptomaatiliste inimeste) testimine ei ole üldjuhul soovitatav.
- Millal on COVID-19 testimine vajalik või mõistlik?
Testimine ei ole kohustuslik. COVID-19 testimist võib kaaluda sümptomite ilmnemise korral. COVID-19 testi tulemuse ja viimase läbipõdemise aega on kasulik teada vaktsineerimise planeerimiseks.
- Mida silmas pidada kiirteste kasutades?
Kiirteste kasutades tasub test läbi viia esimese nelja haiguspäeva jooksul, sest siis on viiruse kontsentratsioon kehas kõige suurem. Kuna COVID-19 esmased ilmingud sarnanevad teiste ägedate hingamisteede nakkushaigustega, siis nakkuse leviku tõkestamiseks tuleb vältida otseseid kontakte, järgida isikliku hügieenireegleid. Tuleb meeles pidada, et inimene võib olla nakkusohtlik juba enne sümptomite teket ning olla nakkusohtlikuks ka siis, kui ägedad sümptomid on möödas, aga antigeeni test viirust tuvastada ei suuda.
- Kas sel hooajal on oodata maske ja muid piiranguid?
COVID-19 pole enam uudne ega ohtlik haigus, meil pole enam ülemaailmset pandeemiat, mistõttu on laiaulatuslik üle-eestiline piirangute kehtestamine väga ebatõenäoline. Maskide kasutamist võiks kaaluda juhul, kui haige inimene peab lühiajaliselt kodust välja minema või liikuma haigestunult koju. Asutustel, eriti suure riskiga tervishoiuasutustel on õigus ajutiselt kehtestada piiranguid lähtudes piirkondlikust või üle-eestilisest epidemioloogilisest olukorrast. Tõsisemaid piiranguid võib kaaluda siis, kui ringlusesse satub uus tüvi, mis põhjustab väga raskeid haigusjuhte ja toob kaasa suure haiglaravi vajaduse.
- Kes peaks ennast sel viirushooajal COVID-19 vastu vaktsineerima?
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab keskenduda COVID-19 vastasel vaktsineerimisel riskirühmadesse kuuluvatele lastele ja täiskasvanutele tingimusel, et viimasest vaktsineerimisest või läbipõdemisest on möödunud vähemalt 6 kuud või inimene ei ole siiani vaktsineeritud ega läbipõdenud.
Vaktsineerimine on tasuta.
- Kas riskirühmade väliste inimeste vaktsineerimine on vajalik?
Riskirühmade väliseid inimesi võib vaktsineerida COVID-19 vastu, kui tervishoiutöötaja hinnangul on see otstarbekas. Hinnangute andmisel tuleb lähtuda juhtumipõhiselt. Vaktsineerimine on tasuta.
- Kus saab COVID-19 vastu vaktsineerida?
Riskirühmade vaktsineerimine toimub eelkõige perearstikeskustes, haiglate ja erakliinikute vaktsineerimiskabinettides.
- Kas uus COVID-19 vastane vaktsiin on kohal?
Oktoobri alguse seisuga on kohal juba ligikaudu 52 000 doosi XBB1.5 COVID-19 tüve vastu mõeldud Pfizeri vaktsiini 5–11 aastat vanusegrupi vaktsiin saabub oktoobri keskpaigas (sh lastevaktsiinid vanusegrupile 6 kuud – 4 aastat).
- Kui palju uut vaktsiini ostetakse sel aastal?
Pfizeri lepingu muudatuse tulemusena saabub Eestisse sel sügisel (september – oktoober) kokku ligikaudu 82 000 doosi XBB1.5 COVID-19 tüve vastu mõeldud Pfizeri vaktsiini.
- Kas vaktsineerijad saavad tellida uut vaktsiini?
Tervishoiuteenuste osutajad võivad tellida XBB1.5 COVID-19 tüve vastu mõeldud Pfizeri vaktsiini alates 20. septembrist.
- Kui paljudel vaktsineerijatel on uus vaktsiin juba käes?
Alates 20. septembrist kuni 4. oktoobrini on uut vaktsiini tellinud 110 tervishoiuteenuste osutajat: XBB.1.5 (12+ vanusele) – 6036 doosi; vanusegrupile 6 kuud – 4 aastat – 70 doosi.
Allikas. terviseamet
