Tervis

Leidmaks harmooniat bioloogiliste rütmide ja kiire elutempo vahel: vaade tööheaolu tulevikule

woman g7c9edac63 640

Kuidas inimesed saavad õppida oma sisemisi bioloogilisi rütme ja väliskeskkonna nõudmisi omavahel tasakaalustama? Ajuuurija Kiti Müller on pühendunud sellele fundamentaalsele tervise ja heaolu küsimusele. Tänapäeva kiire elutempo juures on see teema muutunud pea iga inimese jaoks aktuaalseks, nagu märgib tööheaolu portaal. Maailma globaliseerumine ja digitaliseerumine on töö olemust põhjalikult muutnud. …

Loe edasi »

4 põhjust, miks su silm vahel tõmbleb.

silmminuaeg

Kas olete kunagi kogenud ootamatut silmalau tõmblemist? Kuigi see on teistele vaevumärgatav, võib see teie jaoks olla häirivalt tuntav. Mis on selle nähtuse põhjus? “See nähtus on üsna tavapärane,” kinnitab silmakirurg Mark Blecher ajakirjale SELF antud intervjuus. Kui tunnete, et teie silm tõmbleb, on tegemist tõenäoliselt silmalau lihaste spasmidega, selgitab …

Loe edasi »

Une vajalikkuse saladused: Teaduse neljakordne hüpotees

magamine

Sõltumata sellest, kui palju kohvi või energiajooke me tarbime, vajame me lõpuks siiski und, nagu kõik teisedki olendid, sealhulgas väikesed ümarussid. California Tehnoloogiainstituudi bioloog David Prober märgib, et uni on ülimalt tähtis, arvestades sellele kulutatud aega. Me magame selleks, et taastuda, kuid selle protsessi molekulaarsed ja rakulised mehhanismid pole veel …

Loe edasi »

Insuldi kiire äratundmine ja ravi on võtmetähtsusega patsiendi taastumisel

monk 555391 1280

Eestis registreeritakse igal aastal kuni 5000 insuldi juhtumit, millest ligikaudu 800 lõppeb patsiendi surmaga. Insult on ka globaalselt üks peamisi surma põhjuseid. Inimeste elude päästmiseks ja tüsistuste vähendamiseks on kriitiline insuldihaige viivitamatu toimetamine haiglasse. Insuldiga kaasneb tihti halvatus, mis mõjutab keha üht poolt, põhjustades näiteks näolihaste halvatuse tõttu suu viltuvajumist …

Loe edasi »

Pidev aspiriini tarvitamine ohustab nägemist.

medicine 5677000 1280

Kuigi igapäevane aspiriiniannus võib vähendada südamehaiguste ja infarkti riski, on selle negatiivsekskõrvalmõjuks suurenev kollatähni taandarengu risk, näitas värske uuring. Kollatähni taandareng on üks peamisi nägemiskaotuse põhjuseid arenenud riikides. See vanusega seotud haigus tapab võrkkesta keskosas asetseva kollatähni piirkonnas rakke, mille tagajärjel nägemine halveneb.Kollatähni taandareng esineb kahel kujul: ilma uusmoodustunud veresoonteta …

Loe edasi »

Alkohol – vähi väheteadvustatud riskitegur

alkohol

Iga kaheksas alkoholitarvitaja seostab alkoholi lõõgastumisega ja iga seitsmes pidutsemisega. Samal ajal ei teadvustata alkoholi kui kantserogeenset ainet – mida see aga on. Inimestel on keeruline kohaneda mõttega, et alkoholi tarvitamine põhjustab tervisele kahju ka siis, kui seda otseselt ei tunne.  Nii näitavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal elluviidud uuringu „Elanike hoiakud …

Loe edasi »

Emakakaelavähk – ennetatav ning Eestis liiga palju surmasid põhjustav haigus

Emakakaelavahk

Emakakaelavähki haigestumus Eestis on üks Euroopa suuremaid. Lõviosa emakakaelavähi juhtudest on seotud inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatumisega, mida saab ennetada sõeluuringus osalemise ja vaktsineerimisega. Milline olukord aga täpsemalt Eestis emakakaelavähki haigestumises valitseb ning kui kaugel oleme me HPV vastu vaktsineerimise soovituslikust, 90% hõlmatusest? Sõeluuring on aidanud Eestis emakakaelavähki haigestumust vähendada Eestis …

Loe edasi »

Laste ja noorte surmaga lõppenud vigastused on tõusuteel

surm enesevigastus

Laste vigastused on enamjaolt kerged – isegi kui vigastusega jõutakse raviasutusse, ei nõua need enamasti pikaajalist või intensiivset ravi. Kuigi vigastused on olemuslikult ennetatavad, juhtub tegijal nii mõndagi. Siiski ei peaks keegi vigastuse tõttu elu jätma – paraku on laste ja noorte vigastussuremus aastatega tõusnud. Lapsed saavad enamasti viga kodus …

Loe edasi »

Tervishoiusüsteem ei toeta lapseeas vähki põdenud patsiente piisavalt

haigla

Eestis haigestub kasvajatesse keskmiselt 1,7 last kümnest tuhandest. See arv on alates 1970. aastast kasvanud pidevalt. Jõudsalt on paranenud ka elulemus. Kui 1970. aastatel jäi ellu vaid veerand patsientidest, siis nüüdseks neli last viiest. Need arvud tähendavad aga üht – meie ühiskonnas on järjest enam neid noori ja täiskasvanuid, kes …

Loe edasi »

KURB! Ülekaalulisi noori on Eestis 3 korda rohkem kui kahe aastakümne eest

paks laps

Hommikusöögi vahele jätmine, liigne maiustamine ning karastusjookide tarbimine, kordades väiksem liikumisaktiivsus kui soovitused ette näevad – kahjuks iseloomustavad need märksõnad liigagi paljude Eesti noorte harjumusi. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu 2022. aasta andmed näitavad, et viiendik õpilastest on ülekaalulised ning viimase kahekümne aastaga on ülemäärase kehakaaluga 11−15-aastaste noorte osatähtsus kasvanud kolm korda. Noorte …

Loe edasi »
error: Sisu on kaitstud!