Peaminister Kaja Kallas sõnas, et Balti riikide elektriühenduste tugevdamine ja Mandri-Euroopa võrguga liitumine suurendab meie omavahelist koostööd ja usaldust ning riikide energiajulgeolekut. „Töötame koos Leedu ja Lätiga selle nimel, et lõpetada igasugune sõltuvus Venemaa energiast. Venemaa agressioon Ukrainas ja energia kasutamine relvana tõestab, et tegemist on ohtliku ja ettearvamatu riigiga ning seetõttu on Venemaa elektrivõrgus olemine risk Eesti tarbijale,” ütles Kallas.
Balti riikide liitumine Mandri-Euroopa võrguga lepiti kokku Euroopa Komisjoni, Poola ja kolme Balti riigi vahel juba 2019. aastal. Toona määrati liitumise tähtajaks 2025. aasta lõpp, kuid Venemaa agressiooni tõttu soovivad Balti riigid seda ühiselt kiirendada. Praegune kokkulepe on järg Balti peaministrite 12. mail Tallinnas tehtud otsusele sünkroniseerimist kiirendada ning selle nimel töötavad kolme riigi kliima- ja energiaministrid ja süsteemioperaatorid.
„Oleme viimastel kuudel otsinud võimalusi Mandri-Euroopa süsteemiga liitumine varasemaks tuua. Süsteemihaldurid viisid läbi hulga täiendavaid analüüse, mis andsid kindluse, et saavutame vajaliku tehnilise võimekuse 2025. aasta alguses ehk sünkroniseerimist saab kiirendada ligi aasta võrra. Seni jätkavad Baltimaade ja Poola süsteemihaldurid süsteemi tugevdamisega, mis on vajalik, et vähendada riske nagu elektrikatkestused ja hinnatõus. On oluline, et Balti riigid tegutsevad sünkroniseerimise kiirendamise nimel üheskoos, nii saame riske veelgi vähendada. Leppisime peaministritega kokku, et lahkume Venemaa võrgust nii pea kui tehniline võimekus on loodud,” sõnas peaminister.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid kirjutasid 3. augustil alla ühisdeklaratsioonile, milles lepiti kokku sünkroniseerimise kiirendamise põhimõtetes. Ühisdeklaratsiooni täiendab Balti riikide süsteemihaldurite omavaheline kokkulepe. Peaministrite ühisavaldust saab inglise keeles lugeda siin:
