Riigikantselei tellimusel septembri lõpus läbi viidud üle-eestiline avaliku arvamuse uuring näitas, et kaitsetahe ja toetus eestikeelsele õppele üleminekule püsib Eestis stabiilselt kõrgel. Venemaa infokanalite olulisus muudest rahvustest elanike seas langes läbi aegade madalaimale tasemele. Majanduslanguse foonil on kasvanud inimeste mure majanduslike teemade pärast, millega kaasneb ka toetuse langus põhiseaduslikele institutsioonidele.
Uuringust nähtub, et elanikkonna kaitsetahe püsib stabiilselt kõrge. Sõjalise rünnaku korral toetab relvastatud vastupanu osutamist 81% elanikkonnast. See on sama kõrge näitaja, kui kevadises kaitseministeeriumi uuringus veidi kitsamas sihtrühmas ehk 15-74-aastaste elanike hulgas olnud toetus. Sõjalise kallaletungi korral on 60% inimestest valmis kaitsetegevuses ka isiklikult osalema.
Rekordmadalale tasemele on langenud Venemaa infokanalite olulisus. Septembris pidasid Venemaa telekanaleid enda jaoks üheks olulisemaks infoallikaks 8% ja Venemaa uudisteportaale vaid 6% muust rahvusest vastajatest. Suvel olid mõlemad näitajad 10% juures. Kevadel pidas Venemaa telekanaleid oluliseks 15 % ja 2022. aasta suvel 19% muust rahvusest elanikest.
Stabiilselt kõrgel püsib ka Venemaa agressioonisõja hukkamõistmise näitaja. Toetus Ukraina sõjalisele abistamisele oli septembris 60%. Sama suur osa elanikkonnast peab õigustatuks ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku lahti sidumist Moskva Patriarhaadist.
Septembris algas eestikeelsele õppele üleminek muu emakeelega lastele esimeses ja neljandas klassis ning lasteaedades. Ülemineku algus ei vähendanud toetust reformile. Nii juunis kui septembris arvas 73% elanikest, et üleminek pakub kõigile Eesti lastele võrdset võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, olenemata nende emakeelest.
Uuringus toodud murekohtadest on Eesti elanike jaoks kõige teravam probleem igapäevaste kulude tõus. Suurt muret tundis sügise saabudes selle üle 88% elanikest, kevadel ja suvel oli see näitaja 83%.
87% elanikkonnast on mures Eesti üldise majandusliku olukorra üle, suvel oli see näitaja 84%.
Võrreldes juuniga on 48%lt 37%le vähenenud maksumuudatusi vajalikeks pidavate inimeste osakaal. Ebavajalikeks peavad maksumuudatusi eelkõige keskealised, muudest rahvustest, Kirde-Eestis elavad, ja majanduslike toimetulekuraskustega inimesed.
Uuring näitas, et võrreldes suvega langes septembris usaldus põhiseaduslike institutsioonide vastu. Kõige rohkem langes parlamendi usaldusväärsus – 40%lt juunis 27%le septembris. Valitsust usaldab 32% inimestest, juunis oli see näitaja 39%, usaldus presidendi vastu langes 69%lt juunis 65%le.
Turu-uuringute ASi küsitluses osales 1258 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2024-10/2024%2009%20AA%2020%20seire%20raport.pdf
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
