„Arutelu kuritegevuse tõkestamise ja inimeste põhiõiguste kaitsest on hädavajalik, et leida üles võimalikud seaduselüngad või seadusandluse mitmeti mõistetavused,“ ütles Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik parlamendi nelja komisjoni ühisistungil.
Erakorralise ühisistungi algatas Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Maris Lauri seoses õiguskantsleri kahtlustega, et mõnedel riigiasutustel on konto omaniku teadmata ja loata ning selge seadusliku aluseta juurdepääs pangakonto väljavõtetele täitmisregistri kaudu. Parlamendi julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni, põhiseaduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja õiguskomisjoni istungi teema oli „Pangasaladuse kaitse ja täitmisregister“.
Riigikogu komisjonide ees esinenud asekantsler Joosep Kaasik rõhutas, et õiguskantsleri järelduste kohaselt on Kaitsepolitseiametil ning Politsei- ja Piirivalveametil õiguslik alus teha täitmisregistrist päringuid – julgeolekuasutusel oma ülesannete täitmiseks ja politseil kui kohtueelse uurimise asutusel kriminaalmenetluses.
„PPA ja Kaitsepolitsei sisekontrolli teenistused on kontrollinud nende päringute põhjendatust ning rikkumisi ei ole avastatud. Mõlemad asutused suhtuvad väga tähelepanelikult sellesse, et päringud erinevatesse andmekogudesse oleksid ametialaselt põhjendatud ja välistatud oleks nn uudishimu motiiv,“ kinnitas Kaasik.
Ta küsis Tartu Ülikooli andmetehnika lektori Kristo Rauna sõnadega: kas Eesti tahab olla riik, mis suudab kasutada andmeid targalt ja tõhusalt, või eelistame takerduda regulatsioonidesse ja lõputusse kriitikasse?
„Me teame sisejulgeoleku igapäevatööst, et kuritegevuse ja rahapesu nutikate skeemide segasummasuvilas – nagu sõnastas Kristo Raun – aitab mustreid leida suurandmete analüüs ehk andmetöötlusvõimekus, mis tuvastab seosed, mida palja silmaga ja ühel inimesel ei ole võimalik leida,“ sõnas Kaasik.
Pangaandmed ja neid vahendav täitmisregister on politseile oluline tööriist kuritegude uurimisel tõendite kogumiseks, ütles ta ning täpsustas: näiteks majanduskuritegude, korruptsiooni, kelmuste ja rahapesu uurimistes on see üks tähtsamaid tõendeid, kui politsei tuvastab kahtlase ja kuritegelikul teel saadud raha liikumist.
„Ent loomulikult peab julgeoleku- ja politseiasutuste juurdepääs vajalikele andmetele ja õigus neid andmeid töödelda olema õiguspärane ning ühemõttelise selgusega reguleeritud. Nii ongi parlamentaarsed arutelud sel teemal hädavajalikud,“ kinnitas asekantsler Joosep Kaasik.