Eesti Arstide Liidu teatel on praegune koroonalaine varasematest tugevam, pikem ja tervishoiusüsteemile raskem, vaktsineerimine on ainus tõendatud viis kriisist väljumiseks ja riigijuhid peavad olema siin eeskujuks nii sõnades kui tegudes. “Teeme tööandjatele ettepaneku hakata nõudma kõigilt töötajatelt, kes puutuvad töökohtadel kokku teiste töötajate või klientidega, vaktsineerimise või läbipõdemise tõendit või 2–3 korda nädalas omal kulul testimist. Eeskuju peab näitama avalik sektor,” seisab pöördumises.
Avalikus pöördumises riigikogu, valitsuse ja tööandjate poole märgivad arstid, et olukorras, kus viirus levib kontrollimatult, plaanib valitsus lõpetada haiglate COVID-i ravi lisakulude rahastamise. “Järgmisest aastast kaetakse need meie kõigi ravikindlustusmaksust. Kui viiruselaine taandudes on võimalik plaaniline ravi taastada, siis ei pruugi selleks raha jätkuda ja praegu peatatud ravi ja operatsioonid võivad edasi lükkuda teadmata ajani,” seisab pöördumises.
Liidu teatel sõltub kriisiga toimetulek eelkõige arstidest, õdedest ja hooldajatest. “Üha keerulisem on leida töötajaid COVID-i osakondadesse ja motiveerida neid tegema kurnavaid ületunde. Riigipoolse rahastuse kärpimise tõttu võivad kaduda ka koroonapatsiente ravivate tervishoiutöötajate lisatasud. Arstide liit peab seda lubamatuks.”
Arstkond ei nõua pöördumises riigi lukku panemist, kuid COVID-i tõendeid, maskikandmist, eneseisolatsioonis viibimist tuleb senise leebe manitsemise asemel tegelikult kontrollida, rikkujaid karistada ja reegleid eiravad asutused sulgeda.
“Teeme tööandjatele ettepaneku hakata nõudma kõigilt töötajatelt, kes puutuvad töökohtadel kokku teiste töötajate või klientidega, vaktsineerimise või läbipõdemise tõendit või 2–3 korda nädalas omal kulul testimist. Eeskuju peab näitama avalik sektor,” seisab pöördumises.
“Pandeemia ajal kehtivaid andmekaitse reegleid on vaja kiiresti muuta, et need ei segaks nakatumise piiramist ja vaktsineerimise korraldamist. Absurdne on olukord, kus terviseametnik, koolijuht ja tööandja ei tohi teada vaktsineerimisandmeid ega nakatunute nimesid, mistõttu näiteks lähikontaktseid välja selgitada ja isolatsiooni suunata on praktiliselt võimatu. Riiklik vaktsineerimise taktika peab keskenduma väiksematele sihtrühmadele ja võimalikult individuaalsele nõustamisele ning julgema kasutada nii motiveerivaid kui pitsitavaid meetmeid.”
Arstkond ootab ootame valitsuselt ja riigikogult tervisekriisi lahendamiseks tõhusaid otsuseid ja kindlat ning sihipärast tegutsemist.
Allikas Pealinn.ee
