Pikk pime periood jääb selja taha ja päikesevalgust on juba palju rohkem, kuid paljude tunnelitega lõppeb just praegu kevade saabudes olevasest rohkem väsinuna. Benu farmatseut Lauri Baar selgitab, mis tekitab paljude tuttavate kevadstressi või -väsimust ja kuidas seda seljatada.
Apteekri praegu soodustavad kevadväsimuse teket keha füsioloogilised protsessid. “Seoses soojemate ilmade ja suurusega päikesevalgusega muutuvad kehas erinevad hormoonid. Meie keha hakkab enam melatoniini asemel tootma serotoniini. Selline kõik võivad areneda ja vaimule aga mõjuda kurnavalt, ”räägib Baar.
Lisaks on kehal vaja kohaneda ka kellakeeramisest tuleneva uue ööpäevarütmiga. “Tavaliselt annab kevadväsimus ennast enim tunda aprillikuus, kuna märtsi lõpus keerame kellaaega suveajale, mis tähendab, et kõige vähem tundeaega vähem uneaega,” selgitab Baar.
Oma roll kevadväsimuse väljakujunemisel on ka toitumisel. “Kuna ilmad lähevad soojemaks, tekivad paljudel mure suveriietesse mahtumise pärast ja hakatakse dieete pidama. Ka keha tunneb, et enam pole nii energiarikast menüüd vaja kui talvel. Selle juures aga unustatakse, et et vähendatud toidumenüü sisaldab vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, ”rääkis Baar.
Apteekri ajal on kevadstressi puhul kõige tähtsam mitte lasta meelerahul langeda, vaid hoopis positiivne meelestatus. “Võimalusel selliselt oma füüsilist aktiivsust ja õppida unerežiimi. Isegi kui soojemate ilmadega tekib isutus, sellest saab, et saaksin teha värskeid köögi- ja puuvilju, et saada piisaval määral vitamiine ja kiudaineid, ”soovitab Baar. “Kui elutempo on liiga kiire või mõnel muul põhjusel ei ole võimalik neid soovitusi täita, küsitakse apteegi infot ja vajadust hankida toidulisandeid.”
Toidulisandite valiku puhul näiteks apteeker, et igale murele tuleb keskkond eraldi, kuid kindlasti tasuks tarbida immuunsust tugevdavaid vahendeid. “Kevadväsimuse korralikult hästi üldistav ja mälu ergutavad ettevalmistused,” soovitab Baar. Neist esimeste puhul soovitab ta näiteks preparaate, mis sisaldavad eleuterokokki, ženženni, kuldjuurt ja Q10-t. Mälu näitab ergutada hõlmikpuu ekstrakti, letsitiini ja B-grupi vitamiinidega toidulisandid.
“Kuna tänavune kevad on paraku selline, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks mõeldud eriolukorra tõttu ei ole võimalik väljas väga palju liikuda, tasuks jätkata ka D-vitamiini tarbimist,” soovitab Baar. Kui peaks tulema ette, et töölkäimise või mõne muu kohustuse tõttu on vaja välist toimetada, siis soovitab apteeker lisaks muudele immuunsuse turgutavatele vahenditele juurde lisada nii probiootikume kui ka näiteks sipelgapuukoore ekstrakti. “Kindlasti järgides ka elementaarseid nõuandeid: pidage erinevaid inimesi kaugel, pesta käsi ja vajaduse korral desinfitseerivate vahendite abil,” nagu Baar.
Kevadväsimusele võib hoogu juurde anda ja ka eriolukorrast tulenev stress. “Kõige tähtsam on jääda positiivseks, sest miski pole igavene, ka eriolukord. Kui kõik järgivad soovitusi, siis on võimalik nii haigestumist kui ka eri eriolukorra pikkust, ”rääkis Baar. Ta soovitab stressi vältimiseks leida mõni tubane hobi või näiteks uurida, mis on mõni kodutöö, mille tegemist on pikalt edasi lükatud. Samuti tasuks kindlasti ka kodustes tingimustes võimelda. “Väikeste eesmärkide seadmine ja täitmine, nagu näiteks kindlal ajal nõude pesemine, võimendamine ja muu säärane aitab hoida meelerahu ja tekitada rutiini stressi vältimiseks,” selgitab Baar.
Kui stress takistab magamistoas, soovitab apteeker tarvitada taimseid rahustavaid vahendeid või melatoniini, mis aitab reguleerida unerütmi ja sellega tekitada paremat unehügieeni.
“Kui oluline on kõik liiga suured ja rasked, tasuks konsulteerida arsti või apteekriga, sest pea igale murele leidub lahendus ja liigne stress ja muremõtted muudavad ka organismi vastuvõtlikumad haigustele,” soovitab apteeker.
