Mikroobide resistentsus antibiootikumide suhtes on nii Eestis kui ka mujal maailmas üha tõsisem probleem. Probleemi keerukuse, piiriülese mõõtme ning suure majandusliku koormuse tõttu ei piirdu selle mõju mitte üksnes raskete tagajärgedega inimeste ja loomade tervisele, vaid sellest on saanud ülemaailmne tervishoiuprobleem, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Piret Aasmäe.
Mikroobivastaste ainete vastutustundlik kasutamine on mikroobide resistentsuse ehk AMRi (antimicrobial resistance) probleemi lahendamisel olulise tähtsusega. Oma panuse probleemi süvenemise peatamiseks saab anda iga veterinaararst, pöörates enam tähelepanu profülaktilise kasutamise vähendamisele, loomade heaolu tõstmisele ning haigusetekitaja ja selle tundlikkuse määramisele, et valida raviks kasutatavaid antibiootikume teadlikumalt.
Eesti on antibiootikumide veterinaarias kasutamisel Euroopa riikide hulgas keskmisel tasemel. 2016. aasta andmetel oli Eesti 18. kohal, 2018. aasta andmetel 15. kohal. Eestist vähem kasutavad Antibiootikumide Veterinaarias Kasutamise Seire Euroopas (ESVAC) statistiliste andmete kohaselt antibiootikume enamasti riigid, kus on rangemad mikroobide resistentsuse ohjamise kavad. Kui Eestis kasutati antibiootikume 53,3 mg/PCU, siis näiteks Norras (1. koht) 2,9 mg/PCU, Soomes (4. koht) 18,7 mg/PCU ja Taanis (9. koht) 38,2 mg/PCU. PCU (population correction unit) on kokkuleppeline ühik, mis võtab arvesse riigi põllumajandusloomade ja tapaloomade arvu ning lihatoodete importi.
Kriitiliselt olulisi antibiootikume kasutatakse Eestis laialdaselt
Eestis on antibiootikumide kasutamine üldiselt vähenemas. Samas tekitab praeguste andmete põhjal muret inimeste raviks kriitiliselt oluliste antibiootikumide laialdane kasutamine. Eesti on Euroopa Liidus 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide ja kinoloonide viie suurema kasutaja hulgas.
Laiaulatuslik antibiootikumide kasutamine ilma haigusetekitaja tundlikkust antibiootikumidele testimata soodustab multiresistentsete bakterite teket, mis ohustab üha enam nii inimeste kui ka loomade tervist. 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinid ja kinoloonid on olulised inimeste raskesti alluvate infektsioonide ravis ja nende vastutustundetu kasutamise tõttu tekkiv mikroobide resistentsus võtab inimestelt ära viimase ravivõimaluse.
Piiratakse antibiootikumide kasutamist loomade ravimisel
Olukord on muret tekitav ja seetõttu oleme veterinaarias teadvustanud vajadust muutusteks, et kaitsta rohkem nii inimeste kui ka loomade tervist. Selleks on määrusesse „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” lisatud sätted, millega piiratakse inimeste raviks kriitiliselt oluliste antibiootikumide kasutamist loomadel.
Üldise reeglina tohib neid antibiootikume edaspidi kasutada looma raviks ainult siis, kui on tehtud haigusetekitaja ravimitundlikkuse uuring ja selle kohaselt on loomal välja arenenud resistentsus teiste selle haigusetekitaja raviks näidustatud antibiootikumide suhtes. Selliste uuringute tegemiseks on erinevaid võimalusi: Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis või karjapõhiselt Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi piimalaboris piimaproovidest.
Farmidele on kättesaadavad kiirtestid, näiteks mastiiditestid ning penitsilliinitundlikkuse testid. Võimalik on kasutada ka teiste riikide asjaomaste laboratooriumite teenuseid. Seega on põllumajandusloomade puhul ettevõtet teenindaval veterinaararstil üldiselt teada karja tundlikkus enam levinud haigusetekitajate suhtes ja esmavalikuna kasutatavate antibiootikumide kasutamisel ei pea tundlikkust uuesti testima. Kriitiliselt olulise antibiootikumi kasutamine ilma eelneva testita on keelatud.
Erandina on antud veterinaararstile võimalus veterinaarse näidustusega põhjendatud juhtudel kasutada lemmiklooma (sh eksootilise) raviks inimmeditsiinis kriitiliselt olulisi antibiootikume ilma ravimitundlikkust määramata. See on vajalik tulenevalt ravitava lemmiklooma seisundist (näiteks kriitiline seisund kliinikusse jõudmisel, käitumishäired) või haigusetekitaja paiknemise spetsiifikast (näiteks proovist võetud külvid jäävad negatiivseks). Erandit võib rakendada üksikjuhtumi puhul, kui muude, kitsama toimega antibiootikumide kasutamine ei ole haigustekitaja ravimresistentsuse tõttu nende suhtes võimalik.
Määruse muudatuse jõustumise kuupäev on 1. juuli 2021. a, et anda veterinaarravimite hulgimüüjatele mõistlik üleminekuperiood vältimaks tarnehäireid ning ülemääraseid laoseise.
Loomade, lindude ja kalade antibiootikumiraviks on valminud juhend
Eesti Maaülikoolis on 2020. aastal koostatud ravijuhis „Antibiootikumiravi juhend produktiivloomade, kodulindude ja kalade raviks”, milles on eespool kirjeldatud valikuvõimalused põllumajandusloomadele haigusetekitajate kaupa põhjalikult lahti kirjutatud. Juhised on avaldatud ajakirjas Eesti Loomaarstlik Ringvaade, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veebilehel ning Maaeluministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel. Juhised on kättesaadavad ka eesti- ja venekeelse trükisena. Loomapidajaid aitavad sarnased ravijuhised, mis on kättesaadavad portaalis pikk.ee.
Allikas. https://maablogi.wordpress.com/
