Facebookis jt võrguplatvormidel tegutsev eraisikute laenuturg ei toimiks, kui poleks ühte selle olulist komponenti – nimelt võlglaste avalikustamist ehk avalikke “häbiposte”. Tavaliselt annab eraisikult raha laenanu ühtlasi kirjaliku nõusoleku, et kui ta võlgu jääb, võidakse tema isikuandmed koos näopildiga Facebookis avalikustada. Andmekaitse inspektsioon (AKI) nimetab taolisi “häbiposte” aga seadusevastasteks.
Inspektsiooni kõneisik Maire Iro ütles, et nad on saanud arvukalt kaebusi seoses eraisikute võlaandmete avalikustamisega sotsiaalmeedias.
Võlaandmete avaldamisele kehtivad väga selged reeglid. Piiramata inimeste hulgal, kellel konkreetse võlgnikuga igasugune seos puudub, ei ole seda infot vaja. Küll aga võib konkreetse inimese maksekäitumisest ülevaate saamine olla vajalik ja põhjendatud näiteks enne temaga laenulepingu sõlmimist või üürilepingu sõlmimise eel. Sellistes olukordades saab konkreetse inimese võlaandmeid kontrollida maksehäireregistritest, kus avaldatud info peab olema kontrollitud ja ligipääsetav ainult õigustatud huvi korral.
Facebookis on kontrollimata võlainfo nähtav kõigile. “Sageli lisatakse postituste juurde ka solvavaid või halvustavaid kommentaare, naeruvääristatakse või ka lausa ähvardatakse oletatavat võlgnikku,” lisas Maire Iro. “See on kindlasti ülemäärane ja lubamatu. Solvangute ja ähvardustega liituvad postituste all tihtipeale ka võõrad inimesed, kes ise kõnealuse isikuga mingit kokkupuudet ei oma.”
• Eraisikust võlgnike isikuandmete avalikustamine piiramata inimeste hulgale internetis ei ole ilma inimese enda nõusolekuta lubatud. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikuks, kui nõusoleku andnud inimene ja andmetöötleja on selgelt ebavõrdses olukorras.
• Samuti peab nõusoleku puhul silmas pidama, et inimene võib nõusoleku igal hetkel tagasi võtta.
