Järgmise kümne aasta jooksul vajab Eesti pikaajalise hoolduse valdkonda juurde üle 1000 töötaja – seda aitaksid saavutada kõrgem palk, töötingimuste kaasajastamine, sh laiem tehnoloogiliste töövahendite kasutamine ning koormuse vähendamine, selgus sotsiaalministeeriumi tellitud ja Mõttekoja Praxis läbi viidud analüüsist.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on hooldusküsimused vananevas ühiskonnas üha olulisemad ning teema tähelepanuta jätmine viiks meid tulevikus hoolitsuskriisini. „Selleks, et saavutaksime inimlikkusel põhineva ja individuaalsetest vajadustest lähtuva teenuse, vajame valdkonda juurde pühendunud professionaale. Tööjõupuudus pikaajalises hoolduses ei lahene aga kindlasti iseenesest,“ ütles minister Riisalo. „Üks esimesi samme olukorra leevendamiseks on tulevaks aastaks kavandatud hooldereform, millega suuname pikaajalisse hooldusse kümneid miljoneid eurosid ja saame vastu tulla hooldustöötajate palgaootustele. Niisamuti soovime reformi tulemusel jõuda olukorrani, milles ühel kvalifitseeritud töötajal on senise 18 teenusesaaja asemel hooldada 9-12 klienti.“
Tööjõupuuduse leevendamiseks on analüüsi autorid soovitanud kaaluda valdkonnas muuhulgas tehnoloogiliste töövahendite kasutuselevõttu, töötajate arendamise toetamist, hooldajate ja hooldatavate suhtarvude kokkuleppimist ja palga miinimummäära kehtestamist. Maailmas on üha tavapärasemaks viisiks muutunud ka välistööjõu värbamine, kuid Eesti puhul soovitavad analüüsi autorid kaaluda, kas välistööjõu värbamine on mõistlik ja kulutõhusam, kui kohaliku elanikkonna parem kaasamine tööturule. Ka varasemalt Euroopa Liidus tehtud uuringutes on täheldatud, et hooldustöötajate palgatase on riiklikest keskmistest viiendiku võrra väiksem, mis omakorda toob kaasa tööjõu suurema voolavuse ning tööjõu kaotamise teistele sektoritele.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõuniku Meeli Tuubeli sõnul on mitmed analüüsis soovitatud suunad juba ka töös. „Plaanime Euroopa struktuurivahendite uuel perioodil investeerida kaks miljonit eurot hooldusvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisse ja uute töötajate koolitamisse. Lisaks on Šveitsi-Eesti koostööprogrammist kavas kaasajastada sotsiaalvaldkonna õppekavasid ja kutsestandardeid, luua täiendõppe süsteem ja tööalane tugisüsteem ning panustada innovatsiooni,“ selgitas Meeli Tuubel.Sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitses ja tunnustamises on riigile strateegiline partner Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon.
Erinevad tööjõupuuduse lahendusmeetmed peavad analüüsi autorite hinnangul käima käsikäes ja üksteist täiendama. Pikaajalise hoolduse tööjõupuudus vajab strateegilist ja laiapõhjalist lähenemist, mille puhul ei võimalda ükski meede eraldiseisvalt olukorda lahendada.
Tööjõupuudusele sotsiaalvaldkonnas on viidanud ka aasta alguses avaldatud OSKA sotsiaalvaldkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring, mille kohaselt on järgmise viie kuni kümne aasta jooksul puudu 1000-1200 hooldustöötajat ja sotsiaalvaldkonnas kokku umbes 3000 töötajat. Hooldussektori koolituspakkumine kolme aasta kohta on 250 töötajat, kuid vajadus on üle kahe korra suurem. Samuti ei saa alati kindel olla, et koolitused läbinu jõuab hooldustöötajana tööle.
Analüüsi eesmärk oli leida lahendusi ennetamaks pikaajalise hoolduse valdkonnas kriitiliste tööjõuprobleemide tekkimist. Selleks hinnati pikaajalise hoolduse teenuseid osutava tööjõu tagamise praktikaid nii Eestis kui ka võrdlusriikides ja tehti soovitusi Eestile olukorra parandamiseks.
Analüüsi viisid Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi Poliitikauuringute Keskus Praxis ning Haap Consulting OÜ. Analüüsi lõppraport on üleval sotsiaalministeeriumi kodulehel.
