Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele rahvatervishoiu eelnõu, mis muuhulgas sulgeb alaealistele tätoveerimissalongide uksed.
Seaduse eesmärk on tagada inimeste tervise kaitse, luua tingimused elanike eeldatava ja tervena elatud eluea tõusuks, ennetada ja vähendada ebasoovitavaid tervisemõjusid ja ebavõrdsust elanike terviseseisundis ning saavutada seeläbi positiivseid muutusi rahvastiku tervises.
Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütles, et eelnõuga asendatakse seni kehtiv rahvatervise seadus ning seda on põhjalikult ette valmistatud juba ligi 10 aastat. „Eelnõu näeb ette tervikliku rahvatervishoiu meetmete süsteemi ning sellega ajakohastatakse eri asutuste rolli ja ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel,“ sõnas ta.
Kotka selgitas, et eelnõu käsitleb laia valdkonda tervist mõjutavatest teguritest, alates näiteks vibratsioonist ja mürast, lõpetades koolitoiduga. „Eelnõu koostamisel selgus, et kõik kehtivad normid ei täida praegusel kujul oma eesmärki. Näiteks on praegu sätestatud, et koolis pakutav toiduvalik peab soodustama tervislikku toitumist, kuid sellest hoolimata pakutakse koolides müügiks maiustusi ja limonaade, mis ei soodusta kuidagi mitmekesist toitumist. Seega otsustati eelnõuga pakkuda lahendus ka sellele probleemile ning edaspidi kehtestab koolidirektor riiklikku juhist järgides müügiks pakutavale toidule nõuded ja piirangud. Eelkõige peab toit olema eakohane, regulaarne ja toitlustatava inimese terviseseisundile vastav,“ rääkis ta.
Kotka lisas, et ehkki tervis on igaühe enda asi, tuleb sellele läheneda ka riigi huve arvestades ning töövõimelisest elanikkonnast sõltub suuresti meie kõigi majanduslik heaolu. „Seda seadust ongi lühidalt kokku võttes vaja selleks, et rahva tervise seisundit sihikindlalt parandada ning ebavõrdsust tervises ennetada ja vähendada ning sellega kogu ühiskonna edukust tagada,“ ütles Kotka.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et muudatused on hädavajalikud, et paremini tagada inimeste tervisekaitse ja luua tingimused eeldatava ja tervena elatud eluea tõusuks ning ennetada ja vähendada ebasoovitavad tervisemõjusid ja ebavõrdsust. „On küsimusi, mis on jäänud praeguses seaduses reguleerimata – näiteks ei ole praegu tervishoiuteenustena võimalik käsitleda narkomaaniast tingitud kahjude vähendamise teenuseid ning nende teenuste rahastamisel puudub praegu üldsegi selge õiguslik alus. Uue seadusega aga luuakse senisest selgem alus kahjude vähendamise teenuste arendamisele ja osutamisele,“ rääkis Kütt.
Veel lausus Kütt, et on väga oluline, et seaduse eelnõus on selgemini lahti kirjutatud kohalike omavalitsuste ülesanded, mis seni olid üldsõnalised ja selle tõttu varieerus tegevuste sisu ja kvaliteet Eesti eri piirkondades oluliselt. „Kahtlemata on hea, et kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse terviktekst, mitte pole järjekordne seaduse muutmise muutmise seadus,“ lisas Kütt.
Samuti keelatakse eelnõu kohaselt alla 18-aastastele solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine ning ajakohastatakse teistelegi ilu- ja isikuteenustele kehtivaid nõudeid. Solaarium kuulub Maailma Terviseorganisatsiooni WHO hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud. Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad selle käigus kasutatavatest värvainetest.
Eelnõu tutvustas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele järgmise aasta 12. jaanuaril.
Tätoveerimistintides leiduvaid ohtlike kemikaale hakatakse piirama
Alates tulevast aastast hakatakse piirama tätoveerimistintides ja püsimeigitoodetes leiduvate ohtlike ainete kasutamist.
Euroopa kodanike kaitsmiseks piiratakse REACH-määrusega alates 2022. aasta jaanuarist tätoveerimistintides ja püsimeigitoodetes leiduvate ohtlike kemikaalide kasutamist, teatas terviseamet. Piiranguga nõutakse, et tätoveerimis- ja püsimeigisegude etiketil peab olema mainitud vastav kemikaali kasutusotstarve, etikett peab sisaldama koostisainete loetelu ja asjakohaseid ohutuslauseid.
Uued reeglid kehtivad alates 4. jaanuarist 2022 pigmentidele Blue 15:3 ja Pigment Green 7 alates 4. jaanuarist 2023. Kuna inimese tervise jaoks ohutumaid ja tehniliselt sobivamaid alternatiive ei ole veel saadaval viimase kahe põhivärvaine jaoks, siis tööstusele on antud lisaaega sobivate ohutumate alternatiivide leidmiseks ja üleminekuks.
Piirang hõlmab vähki või geneetilisi mutatsioone põhjustavaid kemikaale ja reproduktiivtoksilisi kemikaale, naha sensibiliseerijaid ja ärritajaid. REACH-määrusega piiratakse enam kui 4000 ohtliku kemikaali kasutamist tätoveerimistintides ja püsimeigis. Piiranguga kehtestatakse muuhulgas tätoveerimistintides või püsimeigis kasutatavate üksikute ainete või ainerühmade sisalduse piirnormid. Sellised kemikaalid on teatud asovärvid, aromaatsed amiinid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, metallid ja metanool. Sisalduse piiranormid võtavad arvesse vastava kemikaali mõju läve, et kaitsta inimesi sellega kokkupuutel.
Tätoveerimisel tungitakse nõelaga naha väliskihti ja süstitakse selle alla tinti, et tekitada kujutis. Naha pealiskiht taastub pidevalt, sellepärast süstitakse püsitätoveeringu jaoks tinti sügavamasse nahakihti. Püsimeik sarnaneb tätoveeringuga ja seda kasutatakse meigile sarnase tulemuse saamiseks. Kuna tätoveerimistintides ja püsimeigis kasutatavad kemikaalid võivad püsida kehas kogu elu jooksul, on võimalik pikaajaline kokkupuude potentsiaalselt kahjulike koostisainetega. Eesmärk pole tätoveerimist keelata, vaid muuta tätoveeringutes ja püsimeigis sisalduvate kemikaalide kasutamine inimese tervisele ohutumaks.
Tänu piirangule vähenevad eeldatavalt kroonilised allergilised reaktsioonid ja muud põletikulised nahareaktsioonid, mis on tingitud püsimeigis ja tätoveerimisel kasutatavast tindist. Samuti võivad väheneda tõsisemad tervisemõjud, nagu vähk või DNA- või reproduktiivsüsteemi kahjustused, mis võivad tuleneda tindis kasutatavatest kemikaalidest.
