Valitsuse liikmed alustasid järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia aruteludega. Arutelud algavad rahandusministeeriumi uue majandusprognoosi tutvustusest, mis on aluseks riigi rahaplaanide tegemisel. 2023. aasta riigieelarve eelnõu ja 2023-2026 riigi eelarvestrateegia tuleb Riigikogule esitada septembri lõpuks.
Peaminister Kaja Kallase sõnul näitas suvine majandusprognoos, et Venemaa sõda Ukrainas on muutnud rahvusvahelise majandusolukorra keeruliseks. „Valitseb väga suur määramatus. See muudab eriti keeruliseks ka riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise. Selge on vaid see, et ees seisavad rasked ajad. Seetõttu on oluline, et mõtleksime eelarve koostamisel ka puhvritele, et meil oleks eriti rasketel hetkedel kindel tagala. Samuti peame toetama neid Eesti inimesi, kes on praegu kõige haavatavamad ning tagama Eesti julgeoleku väga keerulistes tingimustes. Samal ajal peame mõtlema ka tulevikule – panustama haridusse, tegema investeeringuid,“ ütles Kallas.
Kallas märkis, et kunagi kardetud majanduslanguse asemel on Eestis oodata siiski tagasihoidlikku majanduskasvu. „Rahandusministeeriumi analüüs näitab selgelt, et oleme oluliselt parandanud Eesti riigirahanduse seisu. Selle tulemusena on Eestil nüüd märksa parem stardipositsioon väga keeruliste väljakutsetega toimetulemiseks. Eelarve jääb küll puudujääki pikemaks ajaks, aga see puudujääk on piisavalt väike, et ei ohusta meie riigirahandust ja lubab vältida maksukoormuse tõstmist.“
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tõi välja, et järgmise aasta eelarve peab aitama väga kiire hinnatõusu ajal inimestel toime tulla . „Seda eesmärki teenivad pensionite tulumaksuvabaks muutmine, tulumaksuvaba miinimumi kasv 654 euroni, peretoetuste kasv,“ ütles ta. „Lähiaastatel on kindlasti kõige suurema tähelepanu all Eesti julgeoleku tugevdamine, mis nõuab suurt lisaraha, ka need plaanid paneme eelarve aruteludes täpselt paika. Vajadusi on kõikides valdkondades palju, eelarvet kokku pannes hoiame silmas, et riigi rahanduslik seis oleks aasta-aastalt tugevam ja riigi kriisidest väljajuhtimine läheks kindlalt,” rõhutas minister.
Lisaks uuele majandusprognoosile anti esimesel eelarveteemalisel kabinetinõupidamisel valitsuse liikmetele ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ täitmisest. Riigi arengule oluliste näitajate muutumist saab jälgida statistikaameti kodulehel: https://tamm.stat.ee/
Samuti said valitsuse liikmed ülevaate nendest seaduse eelnõudest, mis tuleb parlamendile üle anda koos järgmise aasta riigieelarvega.
