Alexela energiakaubanduse portfellijuhi Kalvi Nõu sõnul pole praeguses elektrituru seisus enam põhjust universaalteenuse paketi kasutamiseks.
Universaalteenuse ajutise tootjahinna – 154,08 eurot megavatt-tunni kohta ehk 15,4 senti kilovatt-tunni kohta – kehtestas mullu sügisel praegusest kordades kõrgemate börsihindade taustal konkurentsiamet, lähtudes Enefit Poweri põlevkivil töötavate tootmisseadmete kuludest. Hinna sisse on arvestatud ameti hinnangul vajalikud tegevuskulud, investeeringud, süsinikdioksiidi kulu ja mõistlik ärikasum.
Tootmishind ei ole aga lõplik hind tarbijale, sellele lisandub veel ka elektrimüüja müügikulu ja mõistlik kasum ning käibemaks, maha arvestatakse märtsi lõpuni kehtiv riigipoolne hüvitis 5 senti kilovatt-tunni kohta.
Kui eelmise aasta viimastel kuudel oli keskmine kuuhind Nord Pooli elektribörsil universaalteenusest kallim, ulatudes novembris 218,99 euroni megavatt-tunnist ja detsembris 263,45 euroni, hakkas börsihind detsembri lõpus soodsate ilmaolude toel langema ning kukkus aasta viimasel päeval koguni 11,46 eurole megavatt-tunnist. Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes jaanuari keskmiseks hinnaks 99,27 eurot megavatt-tunnist ehk alla 10 sendi kilovatt-tunnist.
Elektri börsihinnad algaval suvel jäävad ligikaudu 100 euro juurde
Nõu ütles kolmapäevasel Alexela pressikonverentsil, et ettevõtte prognoosi järgi jäävad elektri börsihinnad algaval suvel ligikaudu 100 euro juurde megavatt-tunnist, kuigi ta möönis, et täielikku kindlust selles ei saa olla. Üheks eelduseks eelmisest aastast madalama elektrihinna prognoosi juures on Nõu selgitusel maagaasi hinna langemine – praeguseks on hind jõudnud juba 50–60 euro juurde megavatt-tunnist.
Siiski on turg võrdlemisi heitlik. “Turg on väga volatiilne, igal hetkel võib juhtuda, et maagaasi hoidlate täituvus pole ikkagi piisavalt hea, võib juhtuda, et mõni muu sündmus juhtub, mis viib selleni, et maagaasi kasutus osutub suuremaks. Kas tuleb näiteks hüdroreservuaaride vaates kuiv suvi – neid faktoreid on veelgi,” tõdes energiakaubanduse portfellijuht.
Samas näivad turud olevat ühte meelt, et saastamine jääb süsinikdioksiidi (CO2) kvoodi näol endiselt kalliks. Hetkel kaubeldakse kvootidega 100 euro ümber, tulevikutehingutes aga isegi kallimalt. “Selle põhjal võib kindlasti väita, et Baltikumi regioon, kus domineerivad põlevkivi- ja gaasielektrijaamad, nende puhul üks sisend kindlasti jääb kalliks,” märkis Nõu.
Alexela avas 15. veebruaril ühinemiseks kodutarbijatele suunatud elektripaketi, mille hind määratakse tulevikutehingute alusel kuupõhiselt, kuid mille hinnalaeks on universaalteenuse hind. Märtsikuus saab uue teenuse baashind olema 11,9 sent kilovatt-tunnist, lisandub marginaal 0,7 senti kilovatt-tunnist, käibemaks ja fikseeritud 1,99-eurone kuutasu. Järgmise kuu hind avaldatakse ettevõtte teatel iga kuu 20. kuupäevaks. Sarnaselt universaalteenusele on sõlmitav leping tähtajatu ning lepingu lõpetamisega ei kaasne kliendile lisatasusid.
Praegu kasutab universaalteenust 300 000 inimest
Eesti Energial on seaduse järgi kohustus müüa elektrit universaalteenusena kodutarbijatele ja ka kõigile elektri edasimüüjatele alates 2022. aasta 1. oktoobrist kuni 2026. aasta 30. aprillini. Kui kodutarbija otsustab oma seniselt paketilt minna üle universaalteenusele, ei saa seaduse kohaselt elektrimüüja küsida tarbijalt leppetrahvi tänavu 30. septembrini.
Börsihindade languse tuules on kodukliendid universaalteenusest ka lahkuma hakanud. Kui jaanuari keskel ütles Eesti Energia juhatuse liige Agnes Roos BNS-ile, et ligikaudu pool tuhat klienti on sõlminud pikaajalise fikseeritud lepingu ning mõnisada on vahetanud universaalteenuse börsipaketi vastu, siis selle nädala alguses ütles Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv ERR-ile, et ettevõtte pakutavalt universaalteenuse paketilt on praeguseks lahkunud ligikaudu 10 000 tarbijat, neist 75 protsenti börsipaketile.
“Praegu kasutab universaalteenust 300 000 inimest, alates märtsist ei soovitaks vähemalt mõneks ajaks sellega jätkata, kui just kodus hea saagikusega rahapuud ei kasva,“ kommenteeris Kalvi Nõu pressiteates, märkides, et riigipoolne elektrihinna lae kompensatsioon lõppeb märtsiga.
Universaalteenuse reformi idee käis jaanuari lõpus välja ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan, kelle eestvedamisel algne universaalteenus välja töötati. Järvani ettepanekul võik elektri universaalteenust muuta nõnda, et kui börshind on odavam universaalteenuse hinnast, oleks elektrimüüjad kohustatud elektrit müüma börsihinnaga.
