Valitsus kiitis heaks korralduse, mis annab ajutise kaitse Venemaa massiivse sõjalise agressiooni tõttu Eestisse põgenevatele Ukraina inimestele. Tänu ajutisele kaitsele saavad põgenikud alates kolmapäevast, 9. märtsist taotleda Eestis elamisluba ühe päevaga.
„Meie ülesanne on aidata Putini sõja eest pakku tulnud inimestel siin võimalikult lihtsalt oma uus ajutine elu sisse seada,“ ütles peaminister Kaja Kallas, kelle sõnul aitab valitsuse tänane otsus niigi traumeeritud Ukraina sõjapõgenike jaoks vähendada bürokraatiat. „Enamik Eestisse saabuvaid põgenikke on naised ja lapsed. On oluline, et täiskasvanud leiaksid endale võimalikult kiiresti töökoha ja lapsed saaksid kooli või lasteaeda. See võimaldab neil ka lihtsamalt ja kiiremini Eesti elusse sisse elada.“
Ajutise kaitse alla võetakse Eestisse põgenenud Ukraina inimesed, kes elasid enne ulatusliku sõjategevuse puhkemist 24. veebruaril Ukrainas. See laieneb Ukraina kodanikele, samuti Ukraina alalise elamisloaga kodakondsuseta inimestele ja nendele kolmandate riikide kodanikele, kes ei saa eluohtlike olude tõttu oma kodumaale naasta. Kaitse laieneb ka põgeniku perele. Ukrainast sõja eest põgenenud inimene saab ajutist kaitset taotleda aastaks ja siis seda pikendada.
Teenused, mis ajutise kaitse all olevatele inimestele laienevad on sotsiaalkindlustusameti, kohalike omavalitsuste ja erinevate organisatsioonide koostöös ning lähedaste poolt pakutav majutus ja toitlustus. Ajutise kaitse saajatele laieneb ravikindlustus, see tähendab juurdepääsu tervishoiuteenustele ja ravimitele, tagatud on tervisekontroll. Inimesel on õigus töötada Eestis, lastele on tagatud ligipääs alus- ja põhiharidusele. Põgenikele laienevad ka toimetulekutoetus, mida saab taotleda KOV-st. Samuti on õigus saada muid rahalisi toetusi, näiteks peretoetusi. Kõigil abi vajajatel on õigus KOV-de poolt pakutavale vältimatule sotsiaalabile. Vajaduspõhiselt on õigus nii riigi kui ka KOV-i poolt korraldatavatele sotsiaalteenustele. Samuti saavad sõjapõgenikud tasuta osaleda keeleõppe ja kohanemisprogrammides.
Siseminister Kristian Jaani tõdes, et Euroopa Liit on Kremli tekitatud Ukraina kriisis sõjapõgenike abistamisel tegutsenud kiiresti ja ühtselt. „Selle tulemusena rakendame esmakordselt ajutise kaitse direktiivi. Sellega saame ukrainlastele pakkuda turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid, võimaldades ligipääsu haridusele, tööturule ja sotsiaalkaitsele.“
EL siseministrid otsustasid 3. märtsi kohtumisel Euroopa Liidus ajutise kaitse direktiivi käivitamise, et anda Ukraina sõjapõgenikele lihtsustatud korras elamisload tekitamata ülemäärast koormust riiklikutele varjupaigasüsteemidele.
Lisaks kiitsid valitsuse liikmed heaks siseministri ettepanekud mitme seaduse muutmiseks, et luua suurem õigusselgus sõjapaos olevate Ukraina inimeste Eestis viibimise ja töötamise seaduslikus aluses.
Alates 27. veebruarist on Eestisse saabunud, et esialgu siia jääda, üle 7000 ukrainlase. Seni on suur osa sõjapõgenikke tulnud Eestisse lähedaste või tuttavate juurde. Sõjapõgenike puhul on tegemist suuremalt jaolt naiste ja lastega. Tänase päeva seisuga on lapsi Eestisse tulnud 2610.
Selleks, et Ukraina põgenike Eestisse sisenemist ja esmast kontakti riigiga sujuvamalt korraldada, kehtestas valitsus 3. märtsist Eesti-Läti piiril ajutise piirikontrolli. See võimaldab saada abivajajatest parema ülevaate, pakkuda neile juba piiril vajalikku teavet ja suunata nad esmaste teenuste juurde.
