Mullu helistati Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) infoliinile kokku 1222 korda ning peaaegu veerand kõnedest olid valvekaamera teemal.
Helistamiste koguarvust küsiti ligikaudu 250 korral valvekaamera omaniku kohustuste, inimese õiguste eiramine ja rikkuja karistamise kohta. Valvekaamera kasutamisest või väärkasutamisest tehti lisaks juttu teistes kõnedes, kus helistamise peamiseks põhjuseks oli muu andmekaitsega seotud probleem. Videovalve korraldajate vaatevinklist oli oluline teada saada, miks videovalvel on reeglid.
„Pöördumiste arv valvekaamera teemal näitab, et inimesed ei ole rahul videovalve korraldamisega ning tunnevad, et see rikub nende õigusi, privaatsust või piirab vabadust. Inspektsioonil tuleb kindlasti lähitulevikus nendele probleemidele veel rohkem tähelepanu pöörata,“ sõnas peadirektor Pille Lehis.
Kõige enam olid valvekaamera pärast murelikud inimesed töötajana, kel päevast päeva tuleb olla jälgimise all ning seda sageli ka nendes ruumides, kus privaatsus on alati eeldatud, näiteks puhkeruumides. Kuid valvesilma olemasolu riivab paljudel juhtudel ka naabreid korteriühistutes või elamualadel. Selliseid kõnesid, kus küsiti üle oma kinnistu piiri ulatuva naabri teavitussildita valvekaamera kohta, oli möödunud aastal vähemalt mitukümmend.
Teised infoliinile helistamise sagedasemad põhjused olid andmete avalikustamine internetis ja seda nii meediaväljaannetes, sotsiaalmeedias kui veebikülgedel. Samuti oldi murelik e-posti sulgemise pärast peale töölt lahkumist.
Nõu küsiti ka isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise kohta vastavalt enda tegevusspetsiifikale. Kuid selgitusi paluti samuti, kuidas küsida inimeselt nõusolekut ja millised peavad olema andmekaitsetingimused. Huvi tunti ka selle vastu, mida kirjutada vastutava ja volitatud töötleja vahelistesse lepingutesse ja kuidas teha mõjuhinnangut tegemise või kuidas käib andmekaitsespetsialisti ametisse määramine.
Allikas. BNS
