Siseministeerium prognoosib 2023. aasta lõpuks Eestisse 75 000 sõjapõgenikku, kes on taotlenud ajutist kaitset. Haridus- ja teadusministeerium leiab, et kui see prognoos tõele vastab, tuleb üle minna mitmes vahetuses õppimisele või distantsõppele.
Viimase, 6. novembri seisuga oli Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikke 39 277 ehk ligi kaks korda vähem, kui siseministeerium 2023. aasta lõpuks prognoosib.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni 7. novembri istungi protokollis on välja toodud siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsa sõnad, et siseministeerium prognoosib 2023. aasta lõpuks Eestisse 75 000 sõjapõgenikku, kes on taotlenud ajutist kaitset. Neile lisanduvad need, kes on n-ö turisti staatuses või läbivad Eestit transiidina.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld sõnas koosolekul, et juhul, kui siseministeeriumi prognoos vastab tõele ning meile saabub 75 000 põgenikku, kes on taotlenud ajutist kaitset, ei ole võimalik koolikohustuse täitmist rakendada.
“Sellisel juhul tuleb üle minna mitmes vahetuses õppimisele või distantsõppele, mida täna koolikohustuseks ei loeta.”
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo selgitas 7. novembri koosolekul, et Eestisse on saabunud ligi 61 500 inimest (14. novembri seisuga 62 457 – toim), kes soovivad Eestisse jääda. Neist 37 protsenti on ilma ajutise kaitseta, kes Eesti riigi abi ja tuge ei vaja. Nendele ei tehta ka lisakontrolli ega vaadata, kas nad on ikka füüsiliselt Eestis.
Riisalo sõnul on ülejäänud inimestest 44 protsenti registreeritud Eestis täpse aadressiga, 24 protsenti registreeritud kohaliku omavalitsuse täpsusega, 10 protsenti Ukraina sissekirjutusega ja 14 protsendi puhul puudub teadmine, kuhu nad on sisse kirjutatud.
Liina Põllu sõnul on praegu Eestisse jäänud ligi 17 000 kuni 19-aastast Ukraina last. Hariduse infosüsteemis on neist registreeritud 7912. Eesti õppekeelega koolides õpib 77 protsenti Ukraina lastest, keelekümblusklassides on pea 20 protsenti ja vene õppekeelega koolides 22,4 protsenti. Kõige suurem koormus on Tallinnal, kus õpib üle 50 protsendi õppijatest.
Neid kooliealisi lapsi, kes ei ole ühegi kohaliku omavalitsuse registris ja kellele pole koolikohta määratud, on HTM-i andmetel 1200.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik rääkis, et augustis olid Eesti maksuresidendid 5000 Ukraina põgenikku, kelle pealt laekus tulumaksu üks miljon eurot.
Sotsiaalkindlustusameti 14. novembri statistika järgi on Eesti piiri ületanud alates Ukraina sõja puhkemisest 114 969 sõjapõgenikku. Neist 62 457 on Eestisse jäänud ning 52 512 siit edasi liikunud. Ajutise kaitse taotluste arvu esitab PPA sotsiaalkindlustusametile esmaspäeva õhtul. Viimase, 6. novembri seisuga oli ajutise kaitse saanud sõjapõgenikke 39 277.
Err.ee
