Aeg – väärtus, mida meil kõigil on võrdselt
Seekord mõtteid läbipõlemisest, stressist ning oma aja kasutamisest.
Kiires elutempos kipume tihti unustama, et aega on vaja ka iseenda jaoks, oma pere ja lähedaste jaoks. Kõik saab alguse meie endi valikutest ja sellest, kuidas me oma aega ning teadmisi kasutame.
Tavaliselt on meil seatud eesmärgid ja võimalik, et on olemas ka vahendid selle eesmärgi saavutamiseks – oskused, raha ja aeg. Ja kui midagi neist on puudu, siis oskuseid saame tegutsedes ning õppides juurde, ka raha pole maailmas otsa saanud, kuid kõige õiglasemat ressussi – aega, mida meil kõigil täpselt ühepalju, me enam kahjuks tagasi ei saa….
Seega jah, aeg on väärtus, mida meil kõigil on võrdselt, aga millega me tihti kõige hooletumalt ringi käime.
Inimesed teevad pidevalt mingeid plaane, kiirustavad, rahmeldavad ja kasutavad/raiskavad oma aega tegevustele, mis neile endile tegelikult suht midagi ei anna. Pidevalt lükatakse iseenda soovid – mõtted – unistused kuhugi ebamäärasesse tulevikku…. aga kas selleks tegelikult jääbki aega….
Toon siin mõned soovitused, kudas aega paemini kasutada saaks
Kontrolli oma ajakasutust ise
Kaotades kontrolli oma ajakasutuse, tegevuste ja tulemuste üle, laseme ennast juhtida teistel või nn tulekahjudel. Läbi selle, oleme muutumas ohvriks, kes ei tea, millal midagi üldse toimub ning meie ajakasutus sõltub kellestki teisest. Kas see aitab saavutada eesmärke, mille oleme endale elus seadnud? Vaevalt.
Seega tasub enne eesmärgitut ja sihitut sibelemist mõelda, mis on see, mida ma tahan saavutada, kuhu liikuda ja milliseid vahendeid selleks kasutan. Kui me aga ei tea täpselt, milline on eesmärk, siis liigume vales suunas ning kasutame olemasolevaid, sageli nappe vahendeid valesti.
Julgus öelda EI
Keegi kunagi on kuskil öelnud, et „AEG tekitab meie ellu vaba ruumi jahidele“. Teades, mida soovime saavutada, on lihtne teha oma tegevustes valikuid ning mitte kiirustada tegema meeldivaid ja lihtsaid tegevusi, mis tegelikult ei aita meil jõuda sinna, kuhu soovime. Julgedes öelda EI oma ebaratsionaalsete mõtete elluviimisele või teiste poolt delegeeritavatele ülesannetele, saame juurde vaba aega oma isiklike sihtide saavutamiseks.
Tark ei torma – planeeri oma aega tõhusalt
Tõhusa ajakasutuse tulemuslikkus saab alguse planeerimisest ja eesmärgi püstitamisest. Enne kui teed mingi kiiireloomulise ostuse – ja siis tuld!, Peatu hetkehs ja võta korra aeg maha. Selleks, et kuhugi üldse jõuda, on meil vaja teada, kus me hetkel asume.
Näiteks orienteerujal võib olla parim varustus ja väga täpne kaart, kuid kui ta ei tea, kus ta asub, siis ta ei jõuagi sihtkohta.
Seega enne mingisse tegevusse tormamist, peatu hetkeks koosta plaan ning pane paika mingi ajakava. Planeerimisel kulutatud ressursid ei ole mitte kunagi raisatud vahendid, kuigi sellele tegevusele kulutatud aeg tundub aeg-ajalt mõttetu olevat.
Vähemaga rohkem.
See on efektiivse inimese mõtteviis, mille põhimõte on imelihtne – vali alati vaid need tegevused, mis aitavad sul jõuda sinna, kuhu oled plaaninud jõuda. Muu on sageli mõttetu tegutsemine või sõltuvus hõivatusest, soovist kellelegi tõestada, et küll ma olen vajalik, sest olen ju nii koormatud, mul on nii palju teha…
Lisan siia ka märkamatud harjumused, millega ise oma aega ning head elu saboteerid
Tihti kurdame, et elu on nii raske, aga me ei märka seda, et teeme endalegi mõistmatult pidevalt valesid valikuid.
Toon mõned näited:
Võrdled end kõigi teistega enda ümber.
Sa ei ela mitte kunagi täisväärtuslikku elu, kui võrdled enda elu pidevalt teiste inimeste pealtnäha ideaalsete eludega. Jah, see on üks raskemaid asju, mille tegemine lõpetada, kuid mida varem mõistad, et ainus inimene, kellega enda edu võrdlema peaksid oled sina ise, seda õnnelikumaks muutud.
Sa hülgad oma tervise.
Olgem ausad, kui sa ei hoolitse enda eest (füüsilises, vaimses ja igas muus mõttes), siis just sellepärast end halvasti tunnedki. Sa ei pea enda viimseid jõuvarusid igapäevaselt spordiklubisse jätma, igal nädalal teraapias käima ega taimetoitlaseks hakkama, kuid kui sa ei võta ette pisikesi samme selleks, et sinu keha ja vaim normaalselt toimiksid, teed endale tõelise karuteene.
Sa annad inimestele uusi võimalusi, kui nad neid tegelikult ei vääri.
Kui sa tead, et keegi ei mõju sulle hästi ning ta käitub järjepidevalt samamoodi, siis tõenäoliselt pole mõtet loota, et ta muutub.
Võtad omaks soovitused, mida sa tegelikult ei vajanud. Sa ei pea uskuma kõiki, kes ütlevad: “just selleks sinu kahekümnendad eluaastad ongi”. Kui see (ükskõik, mis see ka poleks) ei tundu õige, usalda alati oma kõhutunnet.
Sa ei mõista raha väärtust.
Tulevikus oled endale uskumatult tänulik, kui hakkad igal kuul vähemalt 100 eurot kõrvale panema. Mõtle: juba viie aasta pärast on see 6000 eurot.
Sa ei siruta oma tiibu, isegi mitte natuke.
Kui tunned, et sinu elu on justkui ummikus, siis tõenäoliselt nii see just ongi. Aga kes seda muuta saab? Just – sina ise. Ära ütle ettepanekutele ära lihtsalt seetõttu, et need pole asjad, mida sa tavaliselt teed. Haara võimalustest kinni ja ela natukenegi julgemalt. Vähim, mida saada võid, on põnevad lood, mida kunagi rääkida.
Sa elad ainult ekraani taga.
Me kõik naudime sotsiaalmeediat, kuid peame sellest ka puhkama. Jäta meelde, et see ei ole päris elu ja kui kujutame ette, et see seda on, siis oleme nukrad juba seetõttu, et elu ei ole pidevalt erksates ja teravates Instagrami filtrite värvides. Ära unusta, et elus on palju enamat kui vaid jälgimised, meeldimised ja staatuste uuendused. Sinu elu tundub palju sisukam hetkest, mil seda aktsepteerid.
Sa ei mõtle, et võiksid teha ja saavutada midagi enamat.
Loomulikult on eluga rahulolu suurepärane, kuid sa võlgned endale seda, et end aeg-ajalt kaugemale viid. Kui jääd alati samasse paika, ei saa sa kunagi teada, mis elul sinu jaoks veel varuks on. Kas selle avastamine ei ole mitte väikest julgustükki väärt?
Sa ei tunnista kunagi, et käitusid valesti.
Õpi vabandama. Isegi, kui see on ebameeldiv. Isegi, kui tunned, et hoopis sinu ees peaks vabandama. Kui õpid keerulistes olukordades olema tasakaalukam ja täiskasvanulikum pool, tuleb see sulle kogu eluks kasuks. Õpi, kuidas oma vead omaks võtta ja usu, et see muudab su elu lihtsamaks.
Sa keeldud muutumast.
See võib sind küll šokeerida, aga on paratamatu, et inimesena muutud. Kas võtad teadlikult ette samme, mis sinu enesearengut piiravad, sest kardad, et see ei näe välja selline nagu sa soovid? Kõik, mida tegelikult teed, on enda takistamine saamaks selleks inimeseks, kes oled määratud olema.
Teed oma elus detailseid plaane ja arvad, et suudad elust kavalam olla.
“Elu on see, mis juhtub siis, kui sa oled hõivatud teiste plaanide tegemisega” – klišee, aga seda põhjusega. Kui arvad, et saad oma elu täielikult paika panna, siis eksid.
Sa ei seisa enda eest.
Sa tead, mida sa vajad, kuidas end tunned ja mida sa öelda tahad. Seega lihtsalt ütle seda. Ole iseenda suurim toetaja. Sa ei saa alati oodata, et keegi teine seda teeb, seega ole alati valmis seda enda jaoks ise tegema.
Sa ei anna endale ruumi ja vabadust, et lihtsalt olla.
Sa võlgned seda iseendale, et aeg-ajalt lubad endal teha lihtsalt ühe pausi. Mitte keegi ei ole kunagi saavutanud absoluutselt igat asja, mida nad on planeerinud ega ehitanud oma “täiuslikku elu” (kui see olemas peaks olema) kõigest ühe päevaga. Sa väärid ka ise just seda sama kannatust, mida teistele inimestele annad. Sul on aega. Ole rahulik. Kõik läheb hästi. Isegi paremini, kui lihtsalt hästi – tõenäoliselt oled täiesti suurepärane. Pead lihtsalt lubama endale natuke aega ja kannatust, et sinnani jõuda.
Võta aeg maha ja kingi endale iga päev OMA AEG – see on aeg molutamiseks ja lihtsalt mitte midagi tegemiseks
Tänan, et lugesite,
