Tallinna halduskohus ei rahuldanud sel nädalal Euroopa Parlamendi liikme, Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuuluva Jaak Madisoni kaebust politsei- ja piirivalveameti vastu seoses tema väljaarvamisega abipolitseinike hulgast.
Madison vaidlustas halduskohtus politsei- ja piirivalveameti (PPA) mullu 23. märtsil tehtud otsuse, millega ta arvati abipolitseinike ridadest välja. Madison taotles PPA otsuse tühistamist, kuid kohus leidis, et see pole põhjendatud.
Kohus märkis, et abipolitseinik peab vaieldamatult järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid, mis on sätestatud kohustusliku nõudena abipolitseiniku seaduses. Kohus leidis, et need väljendid, mida Madison kasutas saates, ei ole sobivad abipolitseinikule, kes peab oma staatusest lähtuvalt hoolikalt valima väljendeid või sõnumeid avalikel esinemistel.
Kohtu hinnangul peab abipolitseinik, kes politsei tegevuses osalemise ajal on riigivõimu esindaja ja kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud ning kellel on meetmete ja vahetu sunni kohaldamise õigus PPA nimel, olema laitmatu käitumisega, sealhulgas õiguskuulekas ja eeskujuks teistele nii teenistusülesande täitmisel kui ka selle väliselt, sealhulgas näiteks avalikel esinemistel või diskussioonidel.
“Vaieldamatult peab abipolitseiniku staatuses olev isik jälgima oma kõnepruuki, kui avaldab avalikult oma arvamust avalikkuse huviorbiidis olevatel teemadel. Sõnum ei tohi mingil juhul olla ebasobiva, sealhulgas solvava, kontekstiga ning millest võiks vääriti aru saada. Seega on väga oluline oma sõnumid hoolikalt läbi mõelda enne nende avalikult väljaütlemist,” märkis kohus.
Kohus leidis, et Madisoni käitumine ei olnud abipolitseinikule sobiv Objektiivi saates tehtud väljaütlemiste tõttu. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et PPA otsus on piisavalt põhjendatud ning õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.
Madisonil on võimalik halduskohtu otsus vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.
Madison tegutses enda sõnul alates 2017. aastast oma põhitöö ja pere kõrvalt vabatahtliku abipolitseinikuna ehk nelja aastaga kokku 1425 tundi ehk kaheksatunnisteks tööpäevadeks arvestatuna 178 päeva.
“Mind vabastati abipolitseiniku staatusest, sest väljendasin meediakanalis Objektiiv poliitilisi ja maailmavaatelisi seisukohti. PPA asus seisukohale, et poliitiliste ja maailmavaateliste seisukohtade avaldamine läheb vastuollu ametnike eetikakoodeksiga,” ütles Madison.
“Nimelt arutasin Objektiiv videosaate külalisena teoreetiliselt, kuidas võiksid Eesti kodanikud käituda juhul, kui valitsus hakkab läbi suruma põhiseadusega vastuolus olevaid seaduseid. Muu hulgas ütlesin, et kui valitsus peaks võtma vastu vihakõneseaduse, siis ei tohi avalikkus sellega leppida, vaid tuleb korraldada massimeeleavaldusi, petitsioone, kampaaniaid ja riigikogus obstruktsiooni. Kui saatejuht Varro Vooglaid juhtis tähelepanu, et koroonakriisi ajal meeleavaldusi teha ei saa, siis leidsin, et on olukordi, kus tuleb hakata vastu. Rääkisime ka sellest, et kui valitsus peaks tahtma tulevikus, mis tahes ettekäändel relvi massiliselt keelustada, siis tuleb selle vastu hakata, leppida kas või väärteotrahviga, aga oma seaduslikku relva mitte ära anda,” ütles Madison.
Mullu 27. jaanuaril kutsus politsei Madisoni elektroonilisele vestlusele. “PPA heitis ette, et ma kutsuvat nende arvates eirama hüpoteetilises olukorras seadust ning avalikkus võib arvata, et ma kandvat edasi abipolitseinikuna politseiameti ametlikku seisukohta. Lisaks leidis PPA, et kuna ma kuulun erakonda ja mul on poliitilisi eelistusi, ei tohi ma võimul oleva valitsuse eesmärkidele vastu töötada,” märkis Madison.
“Selgitasin PPA ametnikele, et saates kirjeldati äärmuslikke olukordi, mis Eestis ei ole tänasel päeval veel tõenäoline. Eelkõige pidasin silmas, millal võiks inimene seista oma põhiseaduslike õiguste eest, isegi kui see rikub teisi kehtestatud nõudeid, sealhulgas koroonapiiranguid, või kui võimule tuleb režiim, mis teeb teadlikke samme elanike vastupanu kõrvaldamiseks. Selgitasin, et ajaloos on ette tulnud olukordi, kus riigivõim üritab keelustada seaduslike relvade omamist, mis võtab rahvalt võimaluse enesekaitsele. Näiteks 1939. aastal käskis Eesti valitsus kõigil kaitseliitlastel tulirelvad ära anda. Tegu oli põhiseadusvastase otsusega, mis viis riigi iseseisvuse kaotuseni. Kahjuks tõlgendati PPA poolt tahtlikult minu selgitusi ja mulle pandi süüks, nagu oleksin ma üles kutsunud inimesi rikkuma seadust ja ebaseaduslikult relvi omama,” ütles Madison.
Ta meenutas, et kõnealuse saate eetrisse jõudmise ajaks olid vahetunud Eesti võimuerakonnad. “Meenutan, et Objektiivi intervjuu oli eetris päev pärast jaanuaris toimunud võimupööret. Kui lisame siia juurde PPA selgituse, et nende arvates ma ei tohi võimul oleva valitsuse eesmärkidele vastu töötada, siis näen ma siin niinimetatud päiksetõusuvalitsuse poliitilist jõudemonstratsiooni, arvestades uue siseministri tausta,” märkis Madison.
