„Keskerakonna poolt algatatud debatt Covid-19 tõendi kaotamise teemal leidis heas mõttes positiivset tagasipeegeldust,“ ütles valitsuse pressikonverentsil tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Arutelu käiski pelgalt kuupäevade üle, nüüd on ka need kuupäevad kokku lepitud.“
Peaminister Kaja Kallase sõnul anti teadusnõukojale ülesanded, mõelda välja konkreetsed sammud, mis puudutavad just lapsi ja noori. „Alates 7. veebruarist muutuvad karantiininõuded lastele,“ sõnas peaminister. „Põhimõtteliselt saavad terved lapsed koolis käia, haiged lapsed peavad jääma koju. Alaealistele kaob 14. veebruarist ära vaktsiinipassi nõue.“
Kui 17. veebruaril on eelneva 10 päeva jooksul hospitaliseeritud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise koroonapatsiendi päevas, siis on võimalus, et vaktsiinipassi nõue lõpetatakse. „Juhul kui see nii on, siis saame selle covid tõendi nõude lõpetada alates 21. veebruarist,“ ütles peaminister.
Inimesed on väsinud kaks aastat kestnud pandeemiast ja selle erinevatest reeglitest. „See on jätnud suure jälje paljudele ettevõtetele, kultuuriasutustele, nii et siin tulebki meil nii kiiresti kui võimalik väljuda,“ ütles Kiik. „Meile andis kindlustunde edasi liikuda see, et näeme nakatumisnäitajate selget stabiliseerumist. Tõenäoliselt on see murdepunkt järgmise nädala alguses, kus nakatumisnäitaja hakkab langema.“
Haigestumise koldeid ja kaasuva nakkusega inimeste hulk on haiglates kasvanud. „Seetõttu on mõnevõrra tõusnus ka intensiivravi vajadus,“ lausus Kiik. „Intensiivravi vajadus ja juhitav hingamine on viimaste nädalate lõikes selges langustrendis.“
Põhjamaades on vaktsineerimishõlmatus kõrgem
Tervise- ja tööministri sõnul on otsustanud ka meie naaberriigid viiruse leviku tingimustes laiaulatuslikke piirangud kaotada. „Rootsi on teinud oma otsused ära, Soome järk-järgult liigub leevenduse suunas ja Norra nii samuti,“ ütles ta. „Balti riikide vaates võib öelda, et Eesti, Läti ja Leedu nakatumisnäitajad on praktiliselt identsed, oleme suhteliselt täpselt samas trendis, samas joones ja kui vaadata riskirühmi, siis on ka vaktsineerimishõlmatus väga sarnane.“
Kõige jõulisemalt ja kiiremini on leevenduste tegemist alustanud Leedu. „Seal on haiglaravikoormus sarnaselt Lätiga meist ligi kaks korda kõrgem,“ sõnas Kiik. „Kui küsida, kas Eesti selles olukorras nii-öelda kiirustab, siis julgen ma kindlalt öelda, et ei kiirusta. Need otsused on terviseteadlikud ja mõistlikud.“
Koroonapiiranguid tuleks leevendada samm-sammult
Esimesena liigutakse selle suunas, et kaotada Covid tõend alaealiste hulgas. „Siis edasi järk-järgult vaatame üle kellaajalised ja osalejate arvu piiranguid,“ lausus Kiik. „Vähemalt mõnda aega pean mõistlikuks jätkata maski kandmist, mis on siiski üks selge nakkusohutuse tõstmise meede. Selline samm sammult leevendamine on algusest peale miski, mida olen ise toetanud, et mitte kõik korraga maha võtta.“
Kiige sõnul peame ühiskonnas käituma vastutustundlikult ning ei tohi kaotada valvsust. „Kui me suhtume hooletult antud olukorda, siis võib juhtuda loomulikult, et haiglaravi koormus liigub hoopis teises suunas,“ ütles ta. „See on ühine pingutus ja usun, et valdav osa Eestimaa inimesi ja ettevõtjaid ootab ning toetab piirangute kontrolli reeglite järk järgulist leevendamist.“
Valitsus tegi täna ka otsuse, mis puudutab haigekassa reservkapitali kasutamist. „Me ei kata testimist, vaktsineerimist, haiglaravi patsiendid, haiguslehed teiste raviteenuste arvelt,“ lausus Kiik. „Me ei võta raha ära vähiravilt, veresoonkonna haiguste, traumade vastuvõttude, esmatasandilt, vaid me eraldame selleks lisaraha.“
25,5 miljonit eurot on ette nähtud haiglatele töö ümberkorraldamiseks ja 3,56 miljonit eurot erinevate Covid-19 haiguste vastaste ravimite tarbeks.
Kiige sõnul tuleb kindlasti jätkata ka debatiga pikaajalise tervishoiusüsteemi rahastamise teemal. „Praegu elav haigekassa ja tervishoiusüsteem väga paljus eelmise valitsuse langetatud otsustel ja ka praeguse valitsuse puhul nii-öelda üle kinnitatud ehk tegevustoetuse eraldamisel on haigekassale aastatel 2021 – 2024 summas 540 miljonit eurot,“ ütles ta. „Aga alates 2025. aastast on selgelt haigekassa eelarve hetkel miinuses ja selleks ajaks tuleb leida vajalikud poliitilised otsused rahastusmudeli osas. Vastasel juhul hakatakse terviseteenuseid vähendama, mis ei ole kindlasti vastuvõetav olukorras, kus Eesti tervise valdkonna rahastus on niigi märkimisväärselt madalam kui Euroopa liidu OECD keskmine.“
